aeglaste liikumiste mõõtmiseks.(võimalik mõõta ka multimeetriga). - signaal püsib muutumatuna ka küllalt suure õhuvahe muutuse korral (0,1...1,5mm). Puuduseks võib pidada toitepinge (lisajuhtme) vajadust ja seda, et andur ei kannata polaarsuse vahetamist ega takistuse mõõtmist. Vedrustusest tingitud liikumise tõttu esineb ABS anduritel sagedasti juhtmete rikkeid. Magnettakistuslik andur Joonis 8. Magnettakistuslik andur Magnettakistuslikud ehk MRE andurid (Magneto Resistive Elemnts) meenutavad väliskujult induktsioonandurit ja tööpõhimõttelt Halli andurit. Anduri sees on takisti, mille takistus sõltub magnetväljast ja magnetvoo tiheduse muutumise suunast. Pöörlev rootor tekitab anduris 7...14 mA vooluimpulsi, mille sagedus muutub koos pöörlemissagedusega. Anduril on kaks juhet ja ta suudab mõõta ka väga väikest pöörlemissagedust. Toitepinge on tavaliselt 12 V ja väljundsignaal sammpinge, mille min./max
Pöörlev õhuvahedega sirmketas liigub magneti ja Halli elemendi vahel. Hetkel kui sirmketta sirm väljub magneti ja Halli elemendi vahelt, maandab Hall-IC signaaliahela. Halli anduri kontrollimist on otstarbekas alustada anduri toitepinge ja maanduse kontrollimisest. Kui need on korras, peab väljundsignaal olema pöörlemissagedusega võrdeline ristkülikukujuline sammpinge. 4.3.3 MRE- magnettakistuslik andur Magnettakistuslikud (Magneto Resistive Elements) ehk MRE andurid meenutavad väliskujult induktsioonandurit ja tööpõhimõttelt Halli andurit. Anduri sees on takisti, mille takistus sõltub magnetväljast ja magnetvoo tiheduse muutumise suunast. Pöörlev impulssratas tekitab anduris 7...14 mA vooluimpulsi, mille sagedus muutub koos pöörlemissagedusega. Toitepinge on tavaliselt 12 V ning väljundsignaal sammpinge, mille min /max väärtused sõltuvad juhtplokis