perioodis 26 prootonit ja elektroni ning 30 neutronit Fe : +26/2)8)14)2) Tihedusega 7,87 g/cm3 Sulamistemperatuur on 1539 °C Toodangult esikohal Kõige kättesaadavam metall Leidumine Üks levinumaid metalle Maal Sisalduselt maakoores neljandal kohal Rauarikkad planeedid on Merkuur ja Marss Meteotiidid, magmakivimid Savides, liivades ja kivimites Vere koostises Must rauamaak Magnetiit ehk magnetrauamaak Fe3O4 Raudmusta värvi Tugeva magnetilise omadusega Kõige puhtam ja rauarikkam rauamaak Kasutusel magnetravis Eestis leidub Jõhvi lähedal Korrosioon Raua puuduseks on intensiivne roostetamine Korrosioon ehk metalli hävimine ümbritseva keskkona toimel Eemaldada saab fosforhappega Ennetada saab pinda värviga või tsingiga kattes -kaetakse korrosioonikindlama metalliga
30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26 / 2)8)14)2) Pehme hallikasvalge plastiline ja magnetiline siirdemetall, mis looduslikult esineb vaid ühenditena. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides. Rauda leidub Kuu pinnases ja teistel planeetidel. Levimuselt on raud maakoores neljandal kohal. Tähtsamad rauamaagid on magnetiit ehk magnetrauamaak , limoniit, sideriit ja hematiit ehk raud(III)oksiid. Raua tihedus on 7,9 g/cm Raud reageerib õhuniiskusega moodustades rooste. Rauapuru põleb õhus ja reageerib lahjendatud hapetega. Kõrgtemperatuuril reageerib veeauruga. Reageerib ka hapetega. Sulas olekus reageerib piiramatult lihtainetega. Raua sulamis temperatuur on 1539 kraadi. Raud on plastiline, mistõttu seda on võimalik valtsida ja sepistada. See on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav
RAUD-(Üldine keemia.H.Karik) 1.Leidumine looduses. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides.Maakoores leidub rauda ainult ühudnditena.Rauaühendeid,mida kasutatakse raua tootmiseks,nimetatakse rauamaakideks.Tähtsamad neist on järgmised. Magnetiit ehk magnetrauamaak(Fe3O4) on must kristalane magnetiline ühend.Rikkalikud magnetiitilademed esinevad Kurski oblastis.Punased ja pruunid rauamaagi põhikomponendiks on raud(III)-oksiid ehk sideriit(FeCo3) on hallia värvusega maak.Rauamaakide töötlemisel saadakse malmi,see on rauasulam milles on üle 2% süsiniku ning lisandina väävlit,räni,fosforit jt. elemente. 2.Füüsikalised omadused. Raud on läikiv hallikasvalge metall,tihedusega 7,86*10 3 kg/m3 ja sulamistemperatuuriga 1540 C
langenud meteoriitides. Maakoores leidub rauda ainult ühenditena. Neid looduses esinevaid rauaühendeid, mida kasutatakse raua ja rauasulamite tootmiseks nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised: 1. FeO Ei oma erilist praktilist tähtsust. 2. Fe2O3 See on punakaspruuni värvusega kristlane aine, rauamaakide ja rauarooste koostisosa. Kasutatakse maalrivärvides värvipigmendina ja poleerimispulbrites. 3. Fe3O4 ehk FeO*Fe2O3 See on magnetiit ehk magnetrauamaak, mis on musta värvusega kristalne aine ja magnetiline ühend. Tekib raua pinnale tagikihina, kaitseb rauda roostetamast. Kasutatakse magnetofonilintides, ferrütentennides ja tugevate püsimagnetite valmistamisel. 4. Fe(OH)2 See on rohkekasvalge värvusega kristalne aine, mis tekib raud(II)soolade reageerimisel leelisega, rasklahustuv hüdroksiid: FeCl2+2NaOH=Fe(OH)2+2NaCl Õhus seismisel sade oksüdeerub pruunikaks. Fe(OH)2 oksüdeerumisel õhus tekib: 4Fe(OH)2+O2=4FeOOH+2H2O
radiaalkiireline. Suuri radiaalkiirelise ehitusega neerukujulisi moodustusi nimetatakse punaseks klaaspeaks. K 5,5-6, E 5,5-5,3. Kristallid musta kuni terashalli värvusega, kuna muldsed ja peeneteralised agregaadid on punased. Kriips kirsspunane. Keemiliselt püsiv mineraal, puruneb tavaliselt mehhaaniliselt. Tekib peamist metamorforismi protsessis, kuid ka raua hüdroksiidide dehüdratiseerumisel maapinna termodünaamilistes tingimustes ning magmast hangumisel. Tähtis rauamaak. Magnetiit ehk magnetrauamaak Fe3O4 ehk Fe2O3. FeO. 72,4% Fe. Kristalliseerub kuubiliselt (kristallitahkudel viirutus), kuid enamasti esineb ilma välise kristallvormita – teralise massina. K 5,5- 6; E 4,9-5,2. Värvus raudmust. Hematiidist kergesti eristatav kriipsu musta värvuse põhjal. Tugevasti magnetiline. Tekib magmast hangumisel (eraldub magma kristalliseerumise alguses) või metaforismi protsessis. Kivimite murenemisel jääb magnetiit kui keemiliselt vastupidav mineraal praktiliselt
annaabi.ee 
