Kompassinõela telge läbiva püsttasandi lõikejoont tõelise horisondi tasandiga nimetatakse kompassimeridiaaniks. Nurka magnetmeridiaani ja kompassimeridiaani vahel nimetatakse magnethälbeks ehk deviatsiooniks, mida tähistatakse kreeka tähega . Vastavalt eeskirjadele kompassi deviatsioon meresõidul ei või ületada ±5 kraadi. Sellepärast see hävitatakse või kompenseeritakse. Deviatsiooni loetakse positiivseks (+), kui kompassinõel kaldub magnetmeridiaanist paremale, ning negatiivseks (-), kui kompassinõel kaldub magnetmeridiaanist vasakule. Nurka kompassimeridiaani põhjapoolse suuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vahel nimetatakse kompassikursiks. Nurka kompassimeridiaani ja vaatleja silma ning mingit objekti läbiva püsttasandi vahel nimetatakse kompassipeilinguks. Magnet- ja kompassisuundade vahel valitsevad seosed: MK = KK + MP = KP + Deviatsiooni väärtus määratakse deviatsioonitabelite abil.
Kompassinõela telge läbiva püsttasandi lõikejoont tõelise horisondi tasandiga nimetatakse kompassimeridiaaniks. Nurka magnetmeridiaani ja kompassimeridiaani vahel nimetatakse magnethälbeks ehk deviatsiooniks, mida tähistatakse kreeka tähega . Vastavalt eeskirjadele kompassi deviatsioon meresõidul ei või ületada ±5 kraadi. Sellepärast see hävitatakse või kompenseeritakse. Deviatsiooni loetakse positiivseks (+), kui kompassinõel kaldub magnetmeridiaanist paremale, ning negatiivseks (-), kui kompassinõel kaldub magnetmeridiaanist vasakule. Nurka kompassimeridiaani põhjapoolse suuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vahel nimetatakse kompassikursiks. Nurka kompassimeridiaani ja vaatleja silma ning mingit objekti läbiva püsttasandi vahel nimetatakse kompassipeilinguks. Magnet- ja kompassisuundade vahel valitsevad seosed: MK = KK + MP = KP + Deviatsiooni väärtus määratakse deviatsioonitabelite abil.