laineteooria? Laineteooria kohaselt on valgus laine, mis saab levida lakkamatult kogu universumist. 3. Kuidas seletab 20.sajandi algul loodud kvantteooria valgust? 20.sajandi kvantteooria kohaselt on valguse käitumine ühes olukorras lainele omane, kuid teises olukorras osakeste liikumisele omane. Valguse osakesed on footonid. 4. Mille poolest erineb elektromagnetlaine heli-ja veelainetest? Elektromagnetlaines ei võngu keskkond ning pole laineharju ega -põhju 5. Joonista magnetlainete ajast sõltuvuse graafik ja koordinaadist levimise suunas sõltuvuse graafik 6. Millised on valguslained oma oma olemuselt (risti või pikilained)? Valguslained on oma olemuselt ristlained, sest valguslaine koosneb elektri-ja magnetväljast ja mõlemad väljad muutuvad ajas perioodiliselt ja paiknevad risti 7. Milline väli---elektri- või magnetväli---- tekitab silmas valguse aistingu signaali? 8. Mis on lainefront
elektriahelas. 2.Generaatori tööpõhimõte Generaatori töö põhimõte on oma ringliuglemisega toota voolu. Töö põhineb pinge tekkemises juhis, mis asub muutuvas elektriväljas. Vahelduvvoolugeneraator on kaasajal põhiliseks vooluallikaks. Võimusus on elektrijaamades üle 1MW. Veel on ka alalisvoolumootoreid. PILET8 1.Elektromagnetismi olulisemaid rakendusi, näiteks raadioside, televisioon, radarid, globaalne punktiseire (GPS). 1)Raadioside- info antakse edasi magnetlainete abil läbi õhu, eesmärk on ühenduse loomine, signaalide edastamine. Televisioon-levib raadiosignaalidega. Radarid- elektromagnetlaineid kasutatakse objektide kauguse, kõrguse, kiiruse ja liikumissuuna kindlaks tegemiseks. Globaalne punktiseire(GPS)-võimaldab määrata vastuvõtja täpse asukoha ja ajahetke 2.Mis on siseenergia ja mis on soojusenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest, asendist. Muutub aine oleku ja temperatuuri muutumisel
konda mittevajava infokandjana. Raadioside saatja ning vastuvõtja vahel luuakse järgmiselt. Saateantenni suunatud elektromagnetvõnkumised levivad elektromagnetlainetena vastuvõtuantennini ja kut- suvad selles esile sama sagedusega elektromagnetvõnkumisi. Inimkõne või muusika edastamisel on mõistagi täiendavalt vajalik helide muundamine elektromagnetvõnku- misteks ning ümberpöördult. Raadioside peamine tehniline probleem tuleneb elektro- magnetlainete energia tugevast sagedussõltuvusest. Probleemi lahendamiseks lastakse raadiolainetena levida võnkumistel, mille sagedus on edastatavate võnkumis- te (näiteks heli) omast tunduvalt suurem. Raadiolainete levikut kindlustav kõrge sage- dus on tuntud kui kandesagedus. Edastatavaid võnkumisi nimetatakse aga tavaliselt madalsageduslikeks. Kandesagedusvõnkumisi mõjutatakse kindlaviisiliselt madal- sagedusvõnkumistega. Niisugust protseduuri nimetatakse moduleerimiseks.
mittevajava infokandjana. Raadioside saatja ning vastuvõtja vahel luuakse järgmiselt. Saateantenni suunatud elektromagnetvõnkumised levivad elektromagnetlainetena vastuvõtuantennini ja kut- suvad selles esile sama sagedusega elektromagnetvõnkumisi. Inimkõne või muusika edastamisel on mõistagi täiendavalt vajalik helide muundamine elektromagnetvõnku- misteks ning ümberpöördult. Raadioside peamine tehniline probleem tuleneb elektro- magnetlainete energia tugevast sagedussõltuvusest. Probleemi lahendamiseks lastakse raadiolainetena levida võnkumistel, mille sagedus on edastatavate võnkumiste (näiteks heli) omast tunduvalt suurem. Raadiolainete levikut kindlustav kõrge sagedus on tuntud kui kandesagedus. Edastatavaid võnkumisi nimetatakse aga tavaliselt madal- sageduslikeks. Kandesagedusvõnkumisi mõjutatakse kindlaviisiliselt madalsagedus- võnkumistega. Niisugust protseduuri nimetatakse moduleerimiseks.
annaabi.ee 
