tõelisest peilingust 180° võrra erinev suuras. TVP = TP ± 180° või TP = TVP ± 180° Maa magnetism Maad ümbritseb magnetväli, mille olemasolu saab tõestada magnetnõela abil. Vabalt ülesriputatud magnetnõela keskjoont läbiva püsttasandi ja tõelise horisondi lõikejoont nimetatakse magnetmeridiaaniks. Magnetmeridiaani suund ei ühti tõelise meridiaani suunaga, sest Maa magnetpoolused ei lange kokku geograafiliste poolustega. Magnetkalle Nurka tõelise ja magnetmeridiaani vahel nimetatakse magnetkaldeks ehk magnetdeklinatsiooniks (variatsioon) ja tähistatakse tähega d. Kui kompassinõela põhjapoolne ots kaldub tõelisest meridiaanist paremale poole, on magnetkalle idapoolne (E), mis loetakse positiivseks (+). Kui kompassinõela põhjapoolne ots kaldub tõelisest meridiaanist vasakule, on magnetkalle läänepoolne ja loetakse negatiivseks. Magnetkalle muutub perioodiliselt. Et meresõitja saaks
tõelisest peilingust 180° võrra erinev suuras. TVP = TP ± 180° või TP = TVP ± 180° Maa magnetism Maad ümbritseb magnetväli, mille olemasolu saab tõestada magnetnõela abil. Vabalt ülesriputatud magnetnõela keskjoont läbiva püsttasandi ja tõelise horisondi lõikejoont nimetatakse magnetmeridiaaniks. Magnetmeridiaani suund ei ühti tõelise meridiaani suunaga, sest Maa magnetpoolused ei lange kokku geograafiliste poolustega. Magnetkalle Nurka tõelise ja magnetmeridiaani vahel nimetatakse magnetkaldeks ehk magnetdeklinatsiooniks (variatsioon) ja tähistatakse tähega d. Kui kompassinõela põhjapoolne ots kaldub tõelisest meridiaanist paremale poole, on magnetkalle idapoolne (E), mis loetakse positiivseks (+). Kui kompassinõela põhjapoolne ots kaldub tõelisest meridiaanist vasakule, on magnetkalle läänepoolne ja loetakse negatiivseks. Magnetkalle muutub perioodiliselt. Et meresõitja saaks
annaabi.ee 
