Kujust sõltub mähise pindala. Mähise jaoks on magnetis vastav auk, soon või ava. Mähis ei tohi otseselt magnetiga kokku puutuda. Väike õhuvahe aitab tõsta magnetilisi jõude. Magnetitena kasutati enne 1980. aastat enamasti sulamit alumiiniumist, niklist ja koobaltist (Alnico). Sulam oli küll väga heade magnetiliste omadustega, kuid tootmine oli suhtelist kallis ja magnetilised omadused võisid kaduda kui juhtmed halvasti ühendati. Kaasaegsemates magnetites kasutatakse enamasti ferriite. Vähem on kasutuses haruldased elemendid nagu neodüüm. Haruldastest elementidest koosnevaid magneteid nimetatakse supermagnetiteks. Ferriidid ei ole nii heade magnetiliste omadustega kui Alnico, kuid selle tootmine on oluliselt odavam. Magnetites kasutatakse ka keraamikat. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Audio_amplifier http://www.ehow.com/about_4899502_history-audio-amplifier.html
Absoluutse nulli (0K) lähedased temperatuurid seostuvad eelkõige vedela He kasutamisega. Toodang ja kasutamine Heeliumi aastane maailmatoodang on erinevatel andmetel 4,510 tuhat tonni. Peamised kasutusalad on raketikütuse tehnoloogia ja tuumaenergeetika (kokku ca 60% toodangust); metallide keevitamisel, lõikamisel ja sulatamisel inertkeskkonna loomine (15%); tuukrite hingamissegud; teatud gaaslaserid; madalate temperatuuride füüsikas ja ülijuhtivates magnetites (nt tuumamagnetresonantsspektroskoopias) ning teatud analüüsimetoodikates (nt kandegaasina kromatograafis). Ka Eestis kasutatakse He pidevalt mitmetes teadusasutustes. He rakendatakse ka, sageli segus Nega, gaaslahendus ja signaallampide täiteks. Ajalooliselt esimene He laialdasem kasutusala oli dirizaablite täitmine, mida tarvitasid sakslased 1915. a Londoni pommitamiseks. Hega täidetud aerostaate on rakendatud ka kaitsesõjas ( peamiselt Teises maailmasõjas kaitseks lennukite
tootevoos asuvat raudosakest magnetile ligi tõmmata. Ligi tõmbamaks suuremaid rauda sisaldavaid metalliosakesi, ei ole vaja väga suurt magnetvälja. Seda laadi separaatorite puhul luuakse magnetväli keraamiliste magnetitega, mis on valmistatud kas baarium- või strontsiumferriidist. Väiksemate rauaosakeste, raudoksiidi ja ka mõne roostevabade teraste puhul tuleb kasutada suuremat magnetvälja tugevust, mida võimaldab haruldaste muldmetallide kasutamine magnetites. Sõltuvalt kasutusalast on olemas erinevaid magnetkomponente. Magnetplaadid, mis koosnevad nelinurksest kestast, mille sees on püsimagnetid, paigaldatakse tavaliselt liugteede ja rennide alaossa või lintkonveieri lindi kohale, nii kiire kui aeglase tootevoo puhul. Konveieril transporditava materjali kõrgus määrab ära, kui kõrgele tuleks magnetplaadid paigaldada ja milline on vajalik magneti tugevus. Magnetplaadid on tavaliselt liigenditega, et neid oleks lihtne puhastada.
Tuntumad ja rohkem kasutatavad metallid ning nende sulamid on: raud, alumiinium, kuld, hõbe, vask, nikkel, tsink jt. Raud (Fe) 26* on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul kasutatakse teda vähe. Tuntumad raua sulamid: - terased (Fe+C) - malmid (Fe+C) Üldse tuntakse tohutul hulgal erinevaid rauasulameid - üle 10 000 eri sordi. Minu kodus leidub rauda ja selle sulameid jalgratastes, autodes, naeltes, masinates, magnetites, konservikarpides, tööriistades (nendes leidub ka vanaadiumi) jne. Köögis on malmist pliit. Alumiinium (Al) 13* on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tuntum alumiiniumi sulam on duralumiinium ( Al+Mg+Zn). Minu kodus leidub alumiiniumi ja selle sulameid fooliumis, CD- des, aknaraamides, konservikarpides, ilutulestikus.
Kõigist tuntud metallidest umbes pooltel esineb ülijuhtivus, kuid ülijuhtivuse tekkimise temperatuur on erinev ja asub vahemikus 0,01 K (volfram) kuni 9,2 K (nioobium). Ülijuhis praktiliselt puudub energiakadu. Peale metallide on ülijuhtivus leitud ka mitmetes ühendites, kusjuures tunduvalt kõrgemal temperatuuril. Ülijuhtivad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel, neid kasutatakse ülijuhtivates magnetites suure energiaga osakeste kiirendamisel, projekteeritavas termotuuma- elektrijaamas jne. 20.Dielektrikud ja isolatsioonimaterjalid. Dielektrikud Polarisatsiooni iseloomustab joonis 11-18. Kondensaatori mahtuvus avaldub C = Q / U (11.8) kus Q on laeng kondensaatori plaadil. Mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on kondensaatori mahtuvus. Peamised polarisatsiooni liigid A elektronpolarisatsioon elektronpilve deformatsioon
Vase puhul mõjutavad eritakistust P ja Fe. Üldjuhtivus----ülipuhastel metallidel väheneb eritakistus temp lähenemisel OK mingile väikesele väärtusele p0(roo). Mõnedel saab eritakistus võrdseks nulliga juba enne OK saavutamist- nim ülijuhtidejs ja nähtust ülijuhtivuseks. Umbes pooltel metallidest esineb ülijuhtivust- ülijuhtivus asub temp 0,01K-9,2K. Puudub energiakadu. Ülijuhitavad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel, kasutatakse magnetites, projekteeritavas termotuuma-elektrijaamas. 24.Dielektrikud ja isolatsioonimaterjalid. Dielektrikute omadus on polariseerumine välises elektriväljas. Polarisatsioon- see on laengute nihkumine dielektriku sees, et tekiks sisemine elektriväli, mis on suunatud vastupidi välisele väljale. Kondensaatori mahtuvus avaldub C=Q/U. Kui kondesaatori plaatide vahel on dielektriks, siis C= e(epsilon)*S/l. Mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on kondensaatori mahtuvus.
Seega tekib neis ülijuhtivus vedela lämmastiku temperatuurist (77 K) kõrgemal, mistõttu nende jahutamine ülijuhtivuse saavutamise temperatuurini on suhteliselt odav. Nende materjalide puuduseks on aga see, et nad on väga rabedad ja seetõttu nende kasutamine juhtidena on keeruline (ei saa tõmmata traati jne). Ülijuhtivad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel, neid kasutatakse ülijuhtivates magnetites suure energiaga osakeste kiirendamisel, projekteeritavas termotuuma-elektrijaamas jne. 24. Dielektrikud ja isolatsioonimaterjalid. Dielektrikute (isolaatorite) kõige iseloomulikum omadus on nende polariseerumine välises elektriväljas. Polarisatsioon see on laengute nihkumine dielektriku sees nii, et tekib sisemine elektriväli, mis on suunatud vastupidi välisele väljale. Polarisatsiooni iseloomustab joonis 11-18. Kondensaatori mahtuvus avaldub (11.8)
annaabi.ee 
