ühikulise positiivse laenguga kehale. 9. Milline on E-vektori suund? - E-vektori suund ühtib laetud proovikehale mõjuva jõu suunaga. 10.Millised on magnetvälja jõujooned? - Püsimagneti jõujooned suunduvad põhjapooluselt lõunapoolusele. 11.Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. (Otsi õpikust koht, kus seda kompassinõelaga määratakse.) 12.Milline põhimõtteline erinevus on elektrostaatilistel ja magnetilistel jõududel? Elektrostaatilised jõud tõukuvad, magnetilised jõud tõmbuvad. 13.Mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele, a) kui vool nendes on samassuunas? b) kui vool on vastassuunas a) Samassuunas: Tõmbejõud. b) Vastassuunas: Tõukejõud. 14.Mida väidab Ampère'i seadus? - magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel.
lõunapoolusele 11. Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 12.Milline põhimõtteline erinevus on elektrostaatilistel ja magnetilistel jõududel? Staatiline jõud ei muutu ajas, magnetiline muutub. 13.Mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele, a) kui vool nendes on samassuunas? b) kui vool on vastassuunas? Kui paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. 14.Mida väidab Ampère’i seadus? Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud on alati võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega , juhtmelõigu
lõunapoolusele 11. Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 12.Milline põhimõtteline erinevus on elektrostaatilistel ja magnetilistel jõududel? Staatiline jõud ei muutu ajas, magnetiline muutub. 13.Mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele, a) kui vool nendes on samassuunas? b) kui vool on vastassuunas? Kui paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. 14.Mida väidab Ampère'i seadus? Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud on alati võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega , juhtmelõigu
Seejuures on 1970. aastatest alates kiirus kasvanud 40 km-ni aastas. Sajand tagasi asus magnetiline lõunapoolus 1900 km kaugusel geograafilisest põhjapoolusest. 2005.a oli see kaugus vaid 800 km (nurkkaugus 7,30 ). Aeglaselt muutub ka Maa magnetvälja magnetilise induktsiooni suurus. See on viimase pooleteise sajandiga nõrgenenud ≈10 %. Maa magnetvälja magnetiline induktsioon on magnetilisel ekvaatoril suunatud horisontaalselt, magnetilistel poolustel vertikaalselt. Maa teistes punktides on magnetiline induktsioon suunatud mingi nurga all vertikaali suhtes, st omab nii horisontaal- kui ka vertikaalkomponenti. Maa magnetilise induktsiooni horisontaalkomponendi suunda nimetatakse magnetilise meridiaani suunaks. Nurka Maa magnetilise induktsiooni suuna ja horisontaaltasapinna vahel nimetatakse inklinatsiooninurgaks (joonis 8.1 nurk β ), geograafilise ja magnetilise meridiaani vahelist nurka antud kohas aga magnetiliseks käände-
Kui objekt tõmmatakse varbmagneti külge, siis ta jääb kokku varbmagneti otstega või poolustega, kus magnetväli on kõige tugevam. Magneti üks pool püüdleb põhja poole, teine lõuna poole. Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad teineteist külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale. Elektromagnetilised ühikud on osa elektriliste ühikute süsteemist ning põhinevad põhiliselt elektrivoolu magnetilistel omadustel. Ühikud on: · amper vool · kulon (laeng) · farad(mahtuvus) · henri (induktiivsus) · oom (takistus) · volt(elektriline potentsiaal) · vatt (võimsus) Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrde valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht.
mõistlik neid käsitleda seotud nähtusena - elektromagnetväljana. Magnetväli tekib elektrilaengute liikumise ehk elektrivoolu tõttu. Magnetväli põhjustab magnetjõudude tekke, mis seonduvad tavaliselt magnetitega. Elektromagnetismi teoreetilised järeldused viisid erirelatiivsusteooria väljatöötamiseni Albert Einsteini poolt 1905. aastal. Elektromagnetilised ühikud on osa elektriliste ühikute süsteemist ning põhinevad põhiliselt elektrivoolu magnetilistel omadustel. Ühikud on: amper (vool) kulon (laeng) farad (mahtuvus) henri (induktiivsus) oom (takistus) volt (elektriline potentsiaal) vatt (võimsus) Magnetism Üheks esimeseks magnetvälja tundma õppimise viisiks oli uurida, kui suure jõuga tõmbuvad kaks juhet, kui neid läbib elektrivool. Aastal 1820 jõudis A. M. Ampère [ampe:r] järeldusele, et juhtmete vahel mõjub jõud:
sõltuvuse tõttu on mõistlik neid käsitleda seotud nähtusena - elektromagnetväljana. Magnetväli tekib elektrilaengute liikumise ehk elektrivoolu tõttu. Magnetväli põhjustab magnetjõudude tekke, mis seonduvad tavaliseltmagnetitega. Elektromagnetismi teoreetilised järeldused viisid erirelatiivsusteooria väljatöötamiseni Albert Einsteini poolt 1905. aastal. Elektromagnetilised ühikud on osa elektriliste ühikute süsteemist ning põhinevad põhiliselt elektrivoolu magnetilistel omadustel. Ühikud on: amper (vool) kulon (laeng) farad (mahtuvus) henri (induktiivsus) oom (takistus) volt (elektriline potentsiaal) vatt (võimsus) 8 MAGNETVÄLI Magnetväli on tihedalt seotud elektriväljaga ja need kaks välja moodustavad elektromagnetvälja. Magnetväli on matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas see mõjutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale. Magnetvälja igas konkreetses punktis
4. Mida nimetatakse jääkmagnetismiks? 5. Millistel terastel on jääkmagnetism väiksem? 6. Kuidas jääkmagnetismi kaotada? 7. Mida nimetatakse jääkvoolutiheduseks e. remenentsiks Br? 8. Mida nimetatakse koertsitiivjõuks Hc? 9. Mida nimetatakse hüstereesisilmuseks? 10.Kus omab hüstereesisilmus suurt praktilist tähsust? Millega on ümbermagneetimistsülkiga kulutatav energia võrdeline? 11.Milline on hüstereesisilmus kõvadel magnetilistel materjalidel ja milline pehmetel magnetilistel materjalidel? 12.Mida nimetatakse hüstereesikaoks? 13.Mida nimetatakse magnetiliseks hüstereesiks? 14.Mida nimetatakse vaseskaoks? (millest see nimetus tuleb?) 15.Mida nimetatakse rauaskaoks? 16.Mida tehakse hüstereesikadude vältimiseks? 28.Magnetahel. 1. Mida nimetatakse magnetahelaks? 2. Mida saab mahnetahela abil teha? 3. Nimeta magnetahela osad? 4. Millise magnetilise takistusega magnetahel enamasti valmistatakse? Aine nimetus. 5. Mis võib olla magnetahela koostisosaks? 6
annaabi.ee 
