3. Termotakistid, nende omadused. 4. Termistor, tama omadus ja kus kasutatakse? 5. Posistor, tama omadus ja kus kasutatakse? 6. Varistor, tama omadus ja kus kasutatakse? 7. Fototakisti, tama omadus ja kus kasutatakse? Teha kasutamise skeem. 8. Millist ahelat nimetatakse mittelineaarseks? Põhjenda. 20.Elektromagnetism. 1. Mis on magnetism? 2. Nimetada magnetvälja tähtsamad omadused. 3. Milles magnetväli ilmneb? Tuua näiteid. 4. Milliseid jõujooni nimetatakse magnetilisteks jõujoonteks? 5. Milline on magnetjõujoonte kokkuleppeline suund? 6. Kuidas saab magnetvälja nähtavaks teha? 7. Kas magnetjõujoontel on olemas algus ja lõpp. 8. Millist jõudu nimetatakse magnetiliseks jõuks? 9. Mida nimetatakse magnetväljaks e. magnetiliseks väljaks? 10.Nimetada magnetvälja iseloomustavad omadused 11.Mida nimetakse magnetvooks? Millise tähega magnetvogu tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? 12.Kuidas saab kindlaks teha tundmatu magneti pooluseid? 13
tehnoloogiat. RAM-i pooljuhtmälud jagunevad: o Mittesäilivateks. Mittesäilivatest mäludest kaob info, kui toide on välja lülitatud. o Säilivateks. Säilivates mäludes toite väljalülitamine infot ei kustuta Jadapöördusmäludes (SAM) erinev aeg (Eri sõnade poole pöördumise aja erinevuse põhjuseks on vajadus positsioneerida lugemise/kirjutamise päid), sõltub asukohast. SAM-i mälud jagunevad: o Magnetilisteks o Optilisteks Osa neist mäludest on tänaseks oma tähtsuse kaotanud (näiteks pehme ketas (Floppy disk)). 16 10. Pooljuhtmälud (191-197) Mittesäiliv o staatiline RAM – info salvestatud pos tagasiside kaudu trigerites. Kiire mälu, mida kasut nt registermälus ja vahemälus. Kiiruselt suudab SRAM funkts CPU taktsagedusega, aga sisaldab
RAM jaguneb valmistamise tehnoloogia järgi omakorda pooljuhtmäludeks ja magnetmäludeks. Magneetilised RAM-i mälud on oma tähtsuse kaotanud, kuid kunagi kasutati just ferriitrõngastest koostatud kuupe arvuti põhimäludena. Pooljuhtmälud on valmistatud pooljuhtidest, kasutades mikroskeemide valmistamise tehnoloogiat. Need jagunevad säilivateks ja mitte säilivateks. Mittesäilivatest mäludest kaob info kui toide on välja lülitatud. SAMi mälud jagunevad magnetilisteks ja optilisteks. Eri sõnade poole pöördumise aja erinevuse põhjuseks on vajadus positsioneeride lugemise/kirjutamise päid. Osa neist on tänaseks tähtsuse kaotanud. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving). Andmeliinide arv määrab tavaliselt sõna järgulisuse mälus. Ühe pöördumisega saab lugeda/kirjutada sõna, mille järgulisus langeb kokku andmeliinide järgulisusega. Oluline probleem on seotud mälu sõnade arvuga mälus
aja sõltumata asukohast. Nad jagunevad magnetmäludeks ja pooljuhtmäludeks. Täna on kasutusel pooljuhtmälud, mida valmistatakse pooljuhtidest, kasutades mikroskeemide valmistamise tehnoloogiat. Pooljuhtmälud jagunevad mittesäilivateks ja säilivateks. Mittesäilivatest info kaob, kui toide on välja lülitatud, säilivates info säilib. Jadapöördusmäludes sõltub aeg asukohast. Jagunevad magnetilisteks ja optilisteks. Ajalise erinevuse põhjustab lugemise/kirjutamise peade positsioneerimine. Näide: floppy disk, kõvaketas, CD-ROM. XV 1. Registrid. VT IX piletit 2. Käsuformaadid- 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. VT IX piletit 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. VT XI piletit XVI 26 1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad.
Paralleelsete voolujuhtmete vahel mõjuvate jõudude kaudu defineeriti ka voolutugevuse ühik amper. Need jõud on suhteliselt nõrgad võrreldes erimärgiliste laengute vahel mõjuvate elektriliste jõududega ja ilmselt pole nad üldse elektrilist päritolu, sest vooluga juhtmed tervikuna on elektriliselt neutraalsed – juhtmes liikuvate vabade elektronide negatiivsed laengud ja metalliioonide positiivsed laengud tasakaalustavad teineteist. Selliseid jõude nimetatakse magnetilisteks jõududeks. Paigalseisvat elektrilaengut ümbritseb elektriväli, liikuvat laengut lisaks veel magnetväli. E q E, B v const Märkus
annaabi.ee 
