Elektrimõõteriistade tööpõhimõte mõõteriista põhiosaks on mõõtemehhanism, mis reageerib kaudselt või otseselt mõõdetava suuruse muutumisele. Mõõtemehhanism koosneb kahest osast: liikuvast ja liikumatust. Liikuva osa telhele kinnitatakse pool, terassüdamik, Alketas vms, mis reageerib mõõdetava suuruse muutumisega. Samuti on selle küljes osuti. Tehniliste mõõteriistade skaalale kinnitatakse jaotised,mille abil määratakse mõõdetava suuruse väärtus. Magnetelektrilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikuvaks osaks on püsimagnet, liikumatuks osaks on raamile keritud mähis. Eelised: suur täpsus, hästi kaitstud väliste magnetväljade mõju eest, väike energia tarbimine, skaala lineaarsus. Puudused: ülekoormuse kartus. Elektromagnetilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikumatuks osaks on pool, liikuvaks osaks pehmest ferromagneetikust plaat. Eelised: väike tundlikkus ülekoormuse suhtes, lihtne ehitus. Puudused: väike täpsus,
induktsioonid südamikus : Trafo süda: 3 m2 *Kujutegur: pinge efektiivväärtuse ja positiivse poollaine S 3.15 10 f 50 Hz keskväärtuse suhe. Esimese saab tavaliselt voltmeetrilt n 150 ja teise dioodiga magnetelektrilise voltmeetrilt. kfe 0.95 Arvutame ühe trafo pinge kujuteguri kf erinevate toidete/tarbijate puhul: 154 52 162 58 Ufsek Ufsek Ukfsek kf kf 1.481
tulemusi. 1.2.3. Valida sobivad mõõteriistad vahelduvvooluringis voolude, pingete ja võimsuste mõõtmiseks. Võrrelda erinevate mõõtevahenditega mõõtmistel saadud tulemusi. 1.2.4. Mõõta juhendaja poolt antud takistite takistusi multimeetri ja alalisvoolusillaga. Võrrelda saadud mõõtetulemusi. 1.2.5. Anda tehtud tööle hinnang. 13 Kontrollküsimused 1. Kirjeldada magnetelektrilise, elektromagnetilise ja elektrodünaamilise mõõteriista ehitust ning tööpõhimõtet. 2. Milline on volt- ja ampermeetri sisetakistus ning kuidas ühendatakse need mõõteriistad vooluringi? 3. Kirjeldada ampermeetri lülitust voolutrafoga ja -šundiga. 200 4. Mida tähendab ampermeetrile märgitud tingtähis ja mille poolest erineb selle 5
takowa.fi m m Elektroonsed mõõteriistad Elektroonsed mõõteriistad kujutavad endast elektroonse osaga magnetelektrilist milliampermeetrit. Elektroonne osa on ettenähtud määratud elektrilise suuruse muundamiseks, alaldamiseks ja võimendamiseks. Nendest valmistatakse erinevaid mõõteriistu, kuid levinumateks on multimeetreid. Nende kasutuselevõtt oli tingitud mitmepiirkonnaliste ning laia sagedusvahemikuga (20Hz kuni 1GHz) mõõteriistade vajadusest. Magnetelektrilise mõõtemehhanismi suure hinna ja valmistamise keerukuse tõttu on nad jäänud tahaplaanile. Elektronmõõteriistad Elektronmõõteriistu kasutatakse mõõtmiseks nii alalis- kui ka vahelduvvoolul. Nende eeliseks on suur tundlikus ja tühine omatarbevõimsus. Samuti ei olene nende näit vahelduvvoolu sagedusest ja pingekõvera kujust. Puudusteks on väike täpsus ja mehaaniline tugevus. Elektronmultimeeter Digitaalsed mõõteriistad
1. Kirjeldada magnetelektrilise, elektromagnetilise ja elektrodünaamilise mõõteriista ehitust ning tööpõhimõtet. 2. Milline on volt- ja ampermeetri sisetakistus ning kuidas ühendatakse need mõõteriistad vooluringi? 3. Kirjeldada ampermeetri lülitust voolutrafoga ja -sundiga. 200 4. Mida tähendab ampermeetrile märgitud tingtähis 5 ja mille poolest erineb selle ampermeetri lülitus ilma sellise tähistuseta mõõteriista omast? Missuguseks kujuneb selle ampermeetri mõõtepiirkond voolutrafota lülitamisel? 5. Kuidas muutub ampermeetri mõõtepiirkond, kui valida talle teistsuguse nimivooluga sunt, kuid millel on endine nimipingelang? Missuguseid mähiseid sisaldab vattmeetri mõõtesüsteem ning kuidas need lülitatakse vooluringi? 6. Mida tähendavad vattmeetril tärnikestega tähistatud klemmid ja kuidas neid arvestada vattmeetri lülituse koostamisel? 7. Kuidas laiendataks...
In- voolumähise mõõteualtus. 6. Magnetelektriline mõõtemehanism Eeldused mehanismi tööks: 1. Peab olema magnetväli. 2. Peab olema vooluga juhe. Kui magnetjõujooned on suunatud vasaku käe peopessa ja voolu suund juhtmes ühtib väljasirutatud sõrmede suunaga, siis näitab kõrvalesirutatud pöial mõjuva jõu suunda. Magnetelektrilise mehanismi liikuva osa pöörlemine toimub püsimagneti magnetvälja ja voolumagnetvälja vastastikuse mõju tulemusena (töötamis põhimõte). Poolusekingad ja ferromagnetiline südamik on vajalikud selleks, et õhupilus oleks radiaalne ühtlaselt jaotatud magnetväli. Raamiga ühisele teljele on kinnitatud vastumomendi vedru ja osuti koos tasakaalustamise raskustega. Vool juhitakse raamimähisesse läbi spiraal vedrude
Liikuva osa pöördumine tekib püsimagneti magnetvälja ja mõõdetava voolu magnetvälja vastastikuse mõju toimel Raamile mõjuv pöördemoment on M = 2Fb/2, milles b on raami laius Magnetelektriliste mehhanismide tundlikkus on suur (vool 0,01 A osuti täishälve korral) Magnetelektriliste mehhanismide omatarve on väike ( W) Magnetelektrilise mehhanismid on küllalt täpsed mõõteriistad (täpsusklass 0,2; 0,1 ja ka 0,05) 22.Elektrimõõtmised. Voolu ja pinge mõõtmine. Ampermeetrid, sundid, voolutrafod. Voolu mõõdetakse ampermeetriga, mis jadaühendatakse ahelasse. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et pingelang = I ja võimsuskadu = temas oleks väikesed.
annaabi.ee 
