generaatoritalitluses. Magnetväli kujutab endast vektorvälja. Magnetjõujoone suund on seda välja tekitanud voolu suunaga risti. Elektrvool tekitab magnetvälja alati. Magnetvootihedus Iseloomustab ruumis olevat punkti; sõltub teda esile kutsunud magnetvälja tugevusest ja keskkonna omadustest. Ühik veeberit ruutmeetrile. Wb/m2 Magnetvoog iseloomustab ruumis olevat pinda; on sarnane vedeliku voolule ja tal on suund. Magnetvoo suurendamiseks magnetahelas on vaja suurendada magnetomotoorset jõudu; vähendada reluktansi. Magnetomotoorne jõud on määratud voolu ja keerdude arvu korrutisega. B*l*i määrab juhtmele mõjuva jõu B-magnetvootihedus l-juhtme pikkus i-juhet läbiv vool. Elektrimasinat kasutatakse magnetmaterjalide küllastuspiirkonnas, siis on magnetvootih 1...2 Wb/m2; magnetomotoorse jõu suurendamine suurendab märkimisväärselt magnetvoogu. Magnetiliselt kõvad materjalid omavad suurt koertsiivjõudu; ei ole kasutatavad
aktiivkoormus P 4 kW sin 90° =1 Leida P1; Q1; S1? Vastus: võetav aktiivvõimsus P1 4000 A võetav reaktiivvõimsus Q1 800 A võetav näivvvõimsus S1 4079 A 5. 50 Hz 230 V võrgust toidetaval transformaatoril on magnetvootiheduse amplituut magnetahelas 1,6 T. Kui suur on sama trafo magnetvootiheduse amplituut pingel 230 V, 200 Hz. nimisagedus f1 50 Hz Nimipinge U1 400 V mag.vooamplituut pingel B2 magnetvootiheduse amplituut B1 1,6 T uus sagedus f2 200 Hz uus pinge U2 230 V Leida B2? Vastus: mag
USAs valmist trafo 240/12V, 60Hz toodi Euroopasse Kas saab kasut pingel 230V 50Hz? Ei saa pikaajaliselt; võib lühiajaliselt. Trafo 24/12V primaarmähis lülitatakse alalispingele mis on 50% nimipingest. Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb. Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas; pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest. Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2. trafomähiste puisteinduktiivsust saab vähendada kui suurendada mähise kõrgust; vähendada mähise keerdude arvu; jaotada mähis osadeks. Millise trafomähise ühendusskeemi juures on liigpinged trafos kõige väiksemad (liinipinged võrdsed)
1) magnetvoog 2) induktsioon 3) magnetvälja tugevus 4) magnetiline läbitavus 5) magnetmotoorjõud Magnetahela materjalidena kasutatakse mitmesuguseid teraseid, eriti elektrotehnilist terast. Seda teraseliiki iseloomustab kitsas hüstereesisilmus ja kõrge magnetiline läbitavus. Püsimagnetite valmistamiseks kasutatakse spetsiaalsulameid, millistel on lai hüstereesisilmus ja väike magnetiline läbitavus. Vahelduvvooluelektromagnetite magnetahelas tekivad energiakaod, mis on põhjustatud hüstereesinähtusest ja pöörisvooludest. Seetõttu ei toimi kogu elektromagneti pooli läbiv vool magneetivana, vaid osa temast kulub nimetatud kadude katmiseks. Elektromagneti pool pead täitma järgmisi nõudmisi: -kindlustama elektromagneti kindlea rakendumise halvimates tingimustes. -mitte kuumenema üle lubatava temperatuuri kõigis lubatavates tööreziimides. -olema minimaalsete mõõtmetega ja lihtsa toodetavusega.
· manteltüüpi trafod, kus mähis on osaliselt ümbritsetud terasüdamikust. Mantelsüdamikku kasutatakse eriti väiketrafode puhul. Manteltüüpi trafol on hargnev magnetahel ning mähised asuvad keskmisel sambal, mille ristlõige on kolm korda suurem välimiste sammaste ristlõikest. Trafo magnetahel koostatakse elektrotehnilisest lehtterasest, mis sisaldab kadude vähendamise eesmärgil räni. Elektrit juhtivas kehas (magnetahelas) indutseeritakse vahelduvmagnetvälja mõjul pöörisetaoline elektrivool. Pöörisvooluga kaasnevad soojuse eraldumine ja energiakadu (pöörisvoolukadu). Soovimatute pöörisvoolude vähendamiseks magnetsüsteemi ferromagnetilistes osades, valmistatakse trafosüdamik isoleerlakiga kaetud teraslehtedest. Südamiku ristlõige jagatakse üksteisest isoleeritud osadeks, mille tulemusena ei saa pöörisvoolud liituda ja seetõttu vähenevad pöörisvoolust põhjustatud kaod
.75 V, mis nimikoormusel langeb 30 V- ni. Keevitusvoolu piiramiseks lühisel ning kaare stabiilseks põlemiseks peab trafol olema järsult langev väliskarakteristik U2=f(I2) keevitusahelas aga tunduv induktiivsus (cos=0.4...0.5). keevitusvoolu suuruse reguleerimiseks peab trafo induktiivsus olema reguleeritav. Laialdaselt kasutatakse keevitustrafosid täiendava reguleeritava paispooliga. Vastava mehhanismi abil õhupilu vähenemisel pooli magnetahelas induktiivsus kasvab. Käsikaarkeevitusel kasutatavaid ilma paispoolita trafosid valmistatakse võimsusega kuni 20 kVA, automaatkeevituseks kuni 100 kVA ja rohkem. 18. Asünkroonmootorid, liigitus, ehitus. Asünkroonmootorites muundatakse elektrienergia mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks
laskma elektrivool. Mootori rootor koosneb kahest osast. Üks rootori osa on teise suhtes poole mootori sammu võrra nihutatud. Mõlema rootori keskmes asub püsimagnet. Joonis 8.1. Hübriidsammmootori ehitus [16] 70 Sama pilt aga ristlõikes on näidatud Joonis 8.2. Kui nüüd läbi poolusel A asuva mähise lastakse vool (a), tekkib magnetahelas magnetvoog, mis liitub püsimagneti poolt põhjustatud magnetvooga ja see sättib mootori sellisesse asendisse, mille puhul magnetiline takistus on kõige väiksem, ehk kui rootori hambad ühtivad staatori omadega (õhupilu on siis kõige väiksem, õhupilu magnetiline takistus on väga suur). Kui ahelas A lülitatakse vool välja ja lastakse see läbi mähise B, siis sellisel juhul tekkib staatoris püsimagnetile vastupiduse suunaga magnetvoog, mis üksteist kustutavad (subtraheeruvad)
ja väikese takistuse temperatuuriteguriga sulamist (konstantaan, manganiin vms). Tahhogeneraatori staatori magnetsüdamiku uuretesse paigutatakse kaks teineteise suhtes 90º võrra nihutatud mähist ergutusmähis ja generaator(mõõte-)mähis (joonis 3.19). Joonis 3.19 Kui lülitada ergutusmähis vahelduvvooluvõrku, tekitab ergutusvoolu Ie põhjustatud piki(d-d-)teljesuunaline mmj Fd tahhogeneraatori magnetahelas d-d-teljesuunalise pulsseeriva magnetvoo d. Rootori pöörlemisel indutseeritakse selle magnetvälja toimel generaatormähises emj Eg = 4,44 * C* f1 * wg * km,g * Ctg * kus Cmagnetvoo 2q ja rootori pöörlemiskiiruse võrdelisuse tegur; f1 toitesagedus; wg generaatormähise keerdude arv; km,g generaatormähise mähise tegur, mis arvestab generaatormähises
Viimastel aastatel on hakatud üle minema mikroprotsessoritel põhinevatele programmeeritavatele kaitsesüsteemidele. Elektrimootorite kaitse seisneb ohtlike rež iimide väljaselgitamises, ohust õigeaegses signaliseerimises, mootori väljalülitamises või töörež iimi muutmises. Peamiselt ohustab mootorit ülekuumenemine, mida põhjustab elektrienergia kadu mähiste aktiivtakistusel ning pöörisvoolust tingitud kadu magnetahelas, samuti hõõrdumine laagrites ning väliskeskkonna temperatuur. Enamikul juhtudel on keskkonna temperatuur mootori omast madalam ning osa soojusenergiast hajub keskkonda. Teine osa soojusenergiast akumuleerub mootoris, põhjustades temperatuuri tõusu. Teatud temperatuurist alates muutub see ohtlikuks mähiste ja juhtmete isolatsioonile. 135 Teoreetiliselt oleks mootorit kõige lihtsam kaitsta, kui reageerida temperatuurile vahetult.
annaabi.ee 
