1961 Gell-Mann ja Ne'eman avastavad elementaarosakeste kaheksanurksed sümeetriamustrid. 1961 Shanks ja Wrench arvutavad pii 100 000 komakohta kasutades arkustangensitel põhinevat matemaatilist meetoditd ja elektronarvutit IBM-7090. 1962 Leon Lederman näitab, et elektron-neutriino on erinev müüon- neutriinost. 1962 Mariner 2 lähetatakse esimesena Veenust uurima. 1963 Vine ja D. H. Matthews seletavad triipe magneetuvatel kividel Maa magnetvälja perioodilise pöördumisega ja magnetpooluste liikumisega paralleelselt ookeani kesmäestikega. 1963 Gell-Mann ja Zweig loovad uue mudeli elementaarosakeste jaoks. 1964 Fitch ja Cronin näitavad, et neutraalsel K-meson lagunemisel eiratakse CPT invariantsust. 1964 John Bell näitab, et kõik varjatud muutuja teooriad peavad rahuldama Belli võrratust.
[15] Joonis 10.Vasakultaustal: muutuvatest ühikrakkudest koosnev silindriline peidik mikrolainete jaoks[14]. Paremal:läbilõige dielektrikust metalltorudega peidikust[15]. Uut lähenemist on kirjeldatud 2013 ilmunud artiklis [16]. Peidik on valmistatud erikujuliste aukudega dielektrikust, mille materjali suhteline dielektriline läbitavus on konstantne ( = 2.45) ning suhteline magnetiline läbitavus läheneb ühele nagu suuremal osal looduslikel mitte-magneetuvatel materjalidel. Kirjeldatav peidik on sarnaselt eelmistega tehtud mikrolainete piirkonna jaoks. Joonis 11 parempoolsel paneelil on toodud peidiku mõõtmed. Selline parameetrite valik erineb transformatsioonioptikas kasutatud ideest. Transformatsioonioptika teisendusi rakendades esineb valguse levikul läbi materjalide intensiivsuse kadu, mis on tingitud ainete metallilistest omadustest 57 (magnetilise läbitavuse suurest väärtusest)
annaabi.ee 
