osuti võnkumise summutamiseks. 4.8 Induktiivsus Eespool (jaotises 4.4) selgus, et indutseeritav elektromotoorjõud on võrdeline aheldusvoo muutumise kiirusega: e=- , t kus aheldusvoog = w , sest üldjuhul võib magnetvoog olla aheldatud kontuuriga, mis koosneb w keerust. Kui pole ferromagnetilist südamikku, siis magnetvoog ja järelikult ka aheldusvoog on võrdeline vooluga I kontuuris (poolis). Võrdetegurit aheldusvoo ja magneetimisvoolu vahel ehk jagatist =L I nimetatakse induktiivsuseks ehk omaindukt- siooniteguriks. Induktiivsuse ühik on henri (H). Pooli induktiivsus on 1 henri, kui 1-amprise voolu korral on pooli aheldusvoog 1 veeber. Wb V s L= = = = s =H . I A A Kuna henri on väga suur ühik, siis kasutatakse sageli palju väiksemaid: 1 1 millihenri = 10 -3 H = H = 1mH 1000 1
osuti võnkumise summutamiseks. 4.8 Induktiivsus Eespool (jaotises 4.4) selgus, et indutseeritav elektromotoorjõud on võrdeline aheldusvoo muutumise kiirusega: e=- , t kus aheldusvoog = w , sest üldjuhul võib magnetvoog olla aheldatud kontuuriga, mis koosneb w keerust. Kui pole ferromagnetilist südamikku, siis magnetvoog ja järelikult ka aheldusvoog on võrdeline vooluga I kontuuris (poolis). Võrdetegurit aheldusvoo ja magneetimisvoolu vahel ehk jagatist =L I nimetatakse induktiivsuseks ehk omaindukt- siooniteguriks. Induktiivsuse ühik on henri (H). Pooli induktiivsus on 1 henri, kui 1-amprise voolu korral on pooli aheldusvoog 1 veeber. Wb V s L= = = = s =H . I A A Kuna henri on väga suur ühik, siis kasutatakse sageli palju väiksemaid: 1 1 millihenri = 10 -3 H = H = 1mH 1000 1
ülekandevõimet. Kui tekib lühis mahtuvuse "taga" ning induktiivsuse ja mahtuvuse omavõnkesagedus läheneb 50 Hz-le, tekib liinis resonants. Resonantsi tagajärjel kasvab liini vool I ja kondensaatorile rakenduv pinge UC 81. Ferroresonants Ferroresonants tekib elektrimasinaid ja/või trafosid sisaldavates ahelates, kus erinevatel põhjustel võivad nende magnetahelad küllastuda. Magneetimisahelate karakteristikud on oluliselt ebalineaarsed. Magneetimisvoolu Ija pinge Uvaheline seos on joonisel 6.15. Joonis 6.15 Trafo magneetimiskõver 82. Siseliigpingete piiramise põhimõtted Siseliigpingete piiramise põhimõtted: · selliste talitluste arvu piiramine, mis võivad põhjustada liigpingeid · ohtlike talitluste kestuse piiramine releekaitse ja kaitseautomaatika vahenditega · liigpingete amplituudi piiramine Tabel 6.3 Liigpingete piiramise peamised meetodid 83. Lülitusliigpingete piiramine sunteerivate takistitega
aeglaselt, siis võrdeliselt väljatugevusega, kuni küllastuse tekkel vootiheduse ehk induktsiooni juurdekasv väljatugevuse suurenemisel muutub ikka väiksemaks ja väiksemaks. Elektrotehnilise lehtterase magneetimiskõverad: Üleminekukohta vootiheduse võrdeliselt juurde- kasvult küllastuse tsooni nimetatakse magneetimis- kõvera põlveks. 49 3.8 Magnetiline hüsterees Kui magneeditud materjali magneetimisvoolu vähendada, hakkab vootihedus vähenema, kuid samade vooluväärtuste korral on vootihedus nüüd veidi suurem kui voolu suurendamisel. Muutes voolutugevuse nulliks jääb vootihedusele mingi väärtus, mida nimetatakse jääkvootiheduseks ehk remanentsiks Br. Kui nüüd muuta poolis voolu suunda ja hakata voolu vastassuunas suurendama, muutub vootihedus nulliks. Seda (negatiivset) väljatugevust, mille toimel see juhtub, nimetatakse koertsitiivjõuks Hc. Voolu
..0,16) L Rt (0,10...0,12) R Tavaliselt on trafod ja muundurid projekteeritud koos ning seetõttu pole trafo tehnilisi andmeid eraldi allikates. Trafo magnetsüdamiku materjali valik peab olema kooskõlas südamiku mõõtmetega ja pinge sagedusega. Ferriit on siin parim mehaanilise tugevuse poolest. Kõrgsageduslikel ferriitidel on kõrgem eritakistus ning seega väiksemad pöörisvoolukaod. Siiski on nende magnetiline läbitavus suurema magneetimisvoolu tõttu üldiselt väiksem. Metallisulamist südamikel on kõrge eritakistus ning need koosnevad õhukestest plaatidest (plekkidest). Sellele vaatamata on nende küllastust tekitav magnetiline induktsioon palju suurem kui ferriitidel, kuid see ei oma tähtsust, sest magnetvoogu piiravad rangelt pöörisvoolukaod. 63 Teine tähtis näitaja trafo puhul on magnetahela ava konfiguratsioon. Ava peab olema nii lai kui
ja mõnikord osutub nende paigaldamine hoopiski võimatuks. Samuti on sellised andurid madala töökindlusega, põhjuseks eriti rasked töötingimused (kõrge temperatuur, vibratsioon) mootori õhupilus. Seetõttu osutub otstarbekamaks leida magnetvoo vektori moodul ja selle pöörlemist määravad siinus-koosinusühikvektorid asünkroonmootori mudeli abil (joonis 6.7). Mudeli sisendsuurusteks on staatorivoolud i1U, i1V ja i1W, väljundsuurusteks aga magneetimisvoolu moodul ning siinus- koosinusühikvektorid. Lisaks sellele saadakse mudelist ka infot libistussageduse, seega rootori pöörlemiskiiruse, ning mootori pöördemomendi kohta. Mudeli kasutamisel tuleb mõõta mootori staatorimähise faasivoole ning sisestada vastavad signaalid mudelisse. Joonis 6.7 Mudeli väljundeid kasutatakse mootori õhupilu magnetvoo stabiliseerimiseks ning koordinaatide muunduri käivitamiseks. Mootori mudel sisaldab samuti kahte
annaabi.ee 
