MAGNEESIUM Ajalugu Magneesiumiühendeid tunti ammu enne elemendi avastamist. Magnesia usta nime all tunti magneesiumoksiidi, magnesia alba nime all magneesiumkarbonaati või magneesiumoksiidi ja magneesiumkarbonaadi määramata vahekorras hüdratiseeritud segu. Nende nimetuste järgi on element nime saanud. Arvatavasti on magnesia nime saanud Vana-Kreeka maakonna Tessaalia piirkonna Magneesia järgi: sealt saadi nimetatud aineid. Esimene, kes magneesiumi ühendeid süstemaatiliselt uuris, oli soti füüsik ja keemik Joseph Black. Aastal 1755 näitas ta teoses "De humore acido a cibis orto
kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi kasutatakse antatsiidina maohappesuse vähendamiseks ja lahtistina. Maos toimub reaktsioon MgO + 2HCl → MgCl2 + H2O ning seejärel peensooles MgCl2 + 2NaHCO3 → MgCO3 + 2NaCl + CO2 + H2O. Erinevalt teistest lahtistitest puudub magneesiumoksiidil ebameeldiv maitse, mistõttu ta sobib ka lastele. Magneesiumkarbonaati jt magneesiumi ühendeid kasutatakse antatsiididena, näiteks ülihappesuse korral. Ühend läbibseedekulgla peaaegu seedimatuna. Sellepärast manustatakse seda tablettidena suures koguses. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Magneesium
Ka arstiteadus ei saa magneesiumita läbi. Vettsisaldavat magneesiumsulfaati (MgSO 4 · 7H2O) kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi kasutatakse antatsiidina maohappesuse vähendamiseks ja lahtistina. Maos toimub reaktsioon MgO + 2HCl MgCl2 + H2O ning seejärel peensooles MgCl2 + 2NaHCO3 MgCO3 + 2NaCl + CO2 + H2O. Erinevalt teistest lahtistitest puudub magneesiumoksiidil ebameeldiv maitse, mistõttu ta sobib ka lastele. Magneesiumkarbonaati jt magneesiumi ühendeid kasutatakse antatsiididena, näiteks ülihappesuse korral. Ühend läbib seedekulgla peaaegu seedimatuna. Sellepärast manustatakse seda tablettidena suures koguses. Magneesium ei pruugi imenduda hästi läbi soolestiku ning selle suurtes kogustes manustamine võib kõrvalnähuna põhjustada kõhulahtisust. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. [2] Kuid on olemas veel üks efektiivne võimalus magneesiumi omastamiseks. Nimelt on selleks
2. SIDEAINETE SAAMINE 2.1. Õhklubja saamine Õhklupja võime nimetada üheks vanimaks ja lihtsaimaks sideaineks, mida saadakse lubjakivi põletamisel kuni süsihappegaasi võimaliku täieliku eraldumiseni. Kuna õhklubi on peamine lubiaine siis kutsutakse teda ka lihtsalt lubjaks. [3], [2] Õhklubja saamiseks peab tooraine koosnema võimalikult puhtast kaltsiumkarbonaadist, mis võib teatud määral sisaldada ka magneesiumkarbonaati ning kuni 6% saviaineid ja muid lisandeid. Õhklubja kasutamisviisid: jahvatatud kustumata lubja, pulbriks kustutatud lubja või lubjataina kujul. [2] Lubjakivi, kriiti või dolomiitset lubjakivi põletatakse allpool paakumis temperatuuri kuni kogu süsihappegaas on eraldunud [3]. Peamiselt põletatakse lupja sahtahjudes. Põlemistemperatuur peab olema 1000-2000 juures, olenevalt lubja liigist ja puhtusest. Ahjus tuleb toorainel läbida 3 temperatuuritsooni:
vähe). Näiteks söögipeedile antakse 1...2% booriväetist booripuuduse vältimiseks. Maasikale antakse 0,3% Phosfiku lahust (sisaldab fosforit PO3-na ning mikroelemente (B 0.01%, Mn 0.02% ja Zn 0.01%). Väetamine tilkkastmissüsteemi abil Eelduseks on, et väetis peab olema täielikult vees lahustuv (osaliselt lahustuvad väetised tekitavad ummistusi). Lämmastikväetise segamisel kastmisvette peab olema kindel, et vesi ei sisaldaks liialt kaltsium- ja magneesiumkarbonaati (kare vesi) moodustuvad soolad, mis ummistavad kastmissüsteemi. Fosforväetised tekitavad tilkkastmissüsteemis sageli ummistusi. Tuleks eelistada orgaanilisi fosfaate. Kaaliumisoolad on vees hästi lahustuvad ja põhjustavad harva ummistusi. Mikroelemente saab tilkkastmissüsteemis kasutada helaatidena, mis peaksid olema lahustatud enne süsteemi andmist. 3) puude ja põõsaste liigitamine (dekoratiivtaimede loeng).
annaabi.ee 
