mis liiki karedusega on tegu. Lihtsamatel juhtudel piisab vee keetmisest. Veekareduse eemaldamisel keetmise teel on aga ka suur miinus. Nimelt tekitab see meie olmetehnikale katlakivi. Tegelikuses on, need protsessid, aga pöörduvad,sest looduses on ka võimalik, et tekib vastasuunaline reaktsioon kus vees ja õhus sisalduva süsinikdioksiidi toimel muutuvad pinnases looduslikud kaltsiumi- ja magneesiumiühendid vees lahustuvateks vesinikkarbonaatideks. Nii sattuvadki meie vette kaltsiumi-, magneesiumi-, ja vesinikkarbonaatioonid. Kui me tahame eemaldada veelt püsikaredust on vaja võtta kasutusele rohkem keemalikumad võtteid. Tänapäeval on olemas ioonivahetusseadmed kus saab vahetada näiteks kaltsumioonid ja magneesiumioonid naatriumioonide vastu välja. Ka merevett saab kasutada inimestele vajalikul moel. Üheks parimaks näiteks on surnumeri
1. Inimese koed 1. Epiteelkude: kaitseülesanne. Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi, kiire jagunemisvõimega, paranevad kiiresti 2. Närvikude: moodustab pea ja seljaaju, koosneb närvirakkudest, mis võtavad vastu impulsse, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 3. Lihaskude: moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, organism saab liikuda. Tüübid: Vöötlihaskude- põhiline osa inimese lihastest. Need lihased tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele, väsivad kiiresti. Südamelihaskude- kokkutõmbed toimuvad automaatselt, inimese tahtest olenemata Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, ühe tuumaga rakud, kokkutõmme ei allu inimese tahtele. 4. Sidekude: seob organismi tervikuks, moodustab toese. Tüübid; Rasvkude: paikneb naha all, siseelundite umber. Kaitseb külma eest, tal...
Inimese toese moodustavad mitmesugused omavahel seostunud luud. Luud on kõvad ja esmapilgul tunduvad elutud. Tegelikult koosnevad nad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisis aineid. Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse. 25% orgaanilisi aineid (rasvad, valgud) , annavad elastsuse 55% mineraalaineid (kaltsium, fosfor, magneesiumiühendid, neid on kõige rohkem) , annavad tugevuse 20% vett · Miks vanadel inimestel murduvad luud kergelt? Väheneb luude kaltsiumi sisaldus, luude elastsus väheneb, luud hõrenevad. Luuhõrenemine on haigus, mille puhul muutuvad luud hõredaks ja hapraks ning murduvad kergesti. On tingitud kaltsiumi ja fosforisisalduse vähenemisest, seda soodustavad vähene liikumine, ebatervislik toitumine, vananemine.
magneesiumkloriidina. Mereveest saadakse raskesti lahustuvat magneesiumhüdroksiidi kaltsiumhüdroksiidi lisamise teel. Magneesiumhüdroksiidi kasutatakse muu hulgas paberitööstuses ja heitgaaside puhastamiseks vääveldioksiidist ja vääveltrioksiidist. Peale selle kasutatakse magneesiumhüdroksiidi mitme soola, näiteks magneesiumsulfaadi ja magneesiumkloriidi sünteesiks. Viimane on veevabas vormis lähteaine vaba magneesiumi tootmisel elektrolüüsi teel. Lahustuvad magneesiumiühendid on kibeda maitsega. Magneesium meditsiinis Paljusid magneesiumiühendeid kasutatakse meditsiinis. Kergesti lahustuvat magneesiumsulfaati, nagu ka mõnd teist magneesiumisoola, kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumperkloraat on väga vettimav ja seda kasutatakse kuivatusvahendina aga kokkupuutel orgaaniliste ainetega võib ta põhjustada plahvatust, sest ta sisaldab väga oksüdeerivat kloraatiooni.
üldse lahustunud soolasid. Kuna see ettevõtmine on energiakulukas, siis selline meetod ei ole sobilik suuremate veekoguste pehmendamiseks. Vee destilleerimine Vee pehmendamiseks kasutatakse rohkem fosfaatmenetlust, kus vees sisalduvad kaltsium- ja magneesiumioonid sadestatakse fosfaatide abil vähelahustuvate ühenditena välja. Selleks lisatakse vette näiteks naatriumfosfaadi lahust, mille tagajärjel vees lahustunud Ca(HCO3)2, Mg(HCO3)2, CaSO4 jt kaltsiumi- ja magneesiumiühendid reageerivad naatriumfosfaadiga. Reaktsioonide tagajärjel tekivad rasklahustuvad kaltsium- ja magneesiumfosfaat, mis eralduvad sademetena. Nii saadaksegi pehme vesi, mis ei sisalda enam vees lahustunud kaltsiumi- ega magneesiumiühendeid. 2+ + 3Ca + 2Na3PO4 _ Ca3(PO4)2 + 6Na Üha laialdasemalt kasutatakse tänapäeval vee pehmendamiseks ioniite ehk ioonvaheteid. Enamik ioniite on tahked teralised või kuulikeste taolised ained, mis vees praktiliselt ei lahustu