Vytautast. Saksa Ordu kuulutas koos Vytautasega sõja Leedule ning vallutas suure osa Leedu põlismaadest. Küll aga sai Jogaila Vytautasega kokkuleppele ning lubas tagastada talle põlised Leedu maad jäädes ise ida osale. Vytautas põletaski 3 ristirüütlite kindlust ning naases valitsejana kodumaale. 14. saj lõpul oluline pöördepunkt Leedu ajaloos. Personaalunioon Poolaga, Leedu ristiusustamine ja Jogaila kroonimine Poola kuningaks. Läbirääkimised magnaatide (suurmõisnikud) ja Jogaila vahel. Poola suuraadlikud üritasid selle sammuga vältida Poola troonipärija Ungari vürstitari abiellumist ja troonile saamist Austria Habspurgide dünastia printsiga, mis oli poola mõisnikele vastuvõetamatu. Liit Leeduga tundus neile tunduvalt ahvatlevam. Sooviti teha leping, et Ungari printsess lubatakse hoopis Jogailale ning leedu võtab Poolalt vastu ristiusu ning koos makstakse kompensatsiooni Habspurgidele. Lepped sõlmiti Krevo kindluses
Poola mõju Leedus. Toimus Leedu suuraadlike ristimine ja võrdsete privileegide andmine. Poola keel tungis nii Leedumaa kui ka linnaeliidi hulka. Aadel ja linnade ülemkihid pidasid leedu keelt rohkem talupoegalikuks dialektiks. Kazimieras oli Leedu suurvürst aastatel 1440-1492. Leedu suurnikud saavutad uusi õigusi: 1) Vabastamise riigimaksudest, 2) Kohtupidamise õigus oma talupoegade üle, 3) Maa- alad koos talupoegadega. Kujunes välja suurmaavaldajate ehk magnaatide kildkond. Kujunes välja Raada, millel oli nõuandmise funktsioon ja heakskiitev organ. Raada kui ülemkoja kõrvale kujunes 15. sajandi lõpust ka alamkoda ehk Seim, milles olid kõik ülikud. Kazimieras toetas õigusreformi ja hariduse edendamist, soodustas suuresti Leedu kultuurilist läänestamist ehk poolastamist ja katoliseerimist. 16. sajandil täienesid kapiitlid leedulastest vaimulikega. Kaotliiklus sai Leedus väga
1668.a. - 1674. JAN III populaarne Poola sõjaväejuht suurhetman JAN SOBIESKI. (Triumf: Viinima vabastamine türklaste piiramisrõngast 1683) - 1697.sai väga ägeda valimisvõitluse järel troonile Saksimaa kuurvürst FRIEDRICH AUGUST. Tõi häda kaela sekkudes Suurde põhjasõtta. - Poeg August III- Dresdeni muutmine peeneks kultuurikeskuseks (Saksimaal) - Pidev väljasmaal viibine õõnestas monarhia mainet ja tugevdas võimuvõitlust magnaatide seas. - Venemaa suur mõju. Kuramaa hertsogiriik ühe suurema mõju alla (suhted Anna Ivanovna abielu F.Wilhelmiga, armuke Ernst Johann Biron) - Francesco Bartolomeo Rastrelli- lossid Baltimaades Ruhentali ja Mitau lossid, Talvepalee. - Pärast August III surma valiti suurvürstiks krahv STANISLAW ANTONI PONIATOWSKI, tulevase Jekaterina II armuke. - 1772. Leppisid naaberriigid Venemaa, Austria ja Preisimaa kokku teatavate maa-alade
annaabi.ee 
