kogupindala on vähenenud 700 hektarile. 1789. aastal, revolutsiooni ajal, Versailles` loss rüüstati. Sealsed kullassepatööd, maalid ja väärtuslikud kaunistused toodi Louvre `i, raamatud ja medalid viidi Pariisi Rahvusraamatukokku, hävingust pääsenud mööbel müüdi oksjonil. Viimane Prantsusmaa kuningas Louis-Philippe päästis lossi lagunemisest, muutes Versailles` lossi õukaonnaelu muuseumiks. Lossi restaureerimine algas pärast I maailmasõda ameerika magnaadi Rockenfelleri rahadega. Prantsusmaa valitsus jätkas töid oma jõududega 1952. aastal. Versailles` loss on külastajate arvult Louvre´i järel teine turismiobjekt Prantsusmaal. Igal aastal käib seal umbes neli miljonit külalist. Loss ja pealinn Peaaegu sajandi (16821789) vältel oli Versailles tähtsam kui Pariis. Siin elasid kuningas ja kuninganna koos troonipärijatega, ministrid ja õukondlased, saadikud ja õuedaamid, rääkimata arvukast teenijaskonnast
Kahjuks... · 1789. aastal, revolutsiooni ajal, Versailles` loss rüüstati. · Sealsed kullassepatööd, maalid ja väärtuslikud kaunistused toodi Louvre`i lossi, · raamatud ja medalid viidi Pariisi Rahvusraamatukokku, · hävingust pääsenud mööbel müüdi oksjonil. Aga õnneks... · Viimane Prantsusmaa kuningas Louis-Philippe päästis lossi lagunemisest, muutes Versailles` lossi õukaonnaelu muuseumiks. · Lossi restaureerimine algas pärast I maailmasõda ameerika magnaadi Rockenfelleri rahadega. · Prantsusmaa valitsus jätkas töid oma jõududega 1952. aastal. Lossi park- mõistuse ja loogika park · Versailles' lossi ümbritsev keskkond on nagu teatrilava: puud mõjuvad kulissidena. · Parki hakati nimetama mõistuse ja loogika pargiks. · Kui Louis XIV oma eluruumide akendast välja vaatas, avanes vaade lõpmatusse kaugusesse. · Parki kaunistavad mütoloogiliste tegelaste skulptuurid,purskkaevud, labürindid.
1605. aasta juunis jõudis Vale-Dmitri rahvahulkade toetusel Moskvasse, Fjodor tapeti ning isehakanu krooniti tsaariks. Vale-Dmitri [160506] osutus küllaltki võimekaks valitsejaks. Paraku nõudis tema roll toetuse otsimist Godunovi vastasjõududelt, esmajoones vanalt bojaarkonnalt, kelle etteotsa tõusis vürst Vassili Suiski. Teisalt polnud bojaarid huvitatud seikleja-mungast troonil ning kasutades ära Otrepjevi Poola- meelsust ning abiellumist Poola magnaadi katoliiklasest tütre Maryna Mniszechównaga, kukutati ta 1606. aasta mais ning tapeti. Uueks tsaariks kuulutati nüüd Vassili Suiski [160610]. Suiski võimuletulek suurendas segadust veelgi. Need, kes olid jäänud uskuma, et Vale-Dmitri oligi õige tsaar, pidasid Suiskit tsaaritapjaks ning isehakanuks. Juba oktoobris 1606 piirasid Moskvat Ivan Bolotnikovi juhitud talupoegadest, kasakaist ja teenisaadlikest moodustunud vägi.
annaabi.ee 
