Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"magmaookeani" - 3 õppematerjali

Kuu teke-atmosfäär-suhe Maaga ja tähtsamad missioonid
9
docx

Kuu teke, atmosfäär, suhe Maaga ja tähtsamad missioonid

hiigelsuur (ligikaudu Marsi- suurune) taevakeha nimega Theia. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse Kunstniku nägemus Kuu tekkimisest energia sulatas maakoore, pani aluse Maa kihilisele ehitusele (koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma) ning tekitas magmaookeani nii Maa kui Kuu pinnale. Selle teooria kasuks räägib ka 2001. aastal läbi viidud uurimus Washingtoni Carnegie Instituudis, kus uuriti senisest põhjalikumalt Apollo programmi raames Maale toodud Kuu kivimite isotoopilist signatuuri ning leiti, et see on identne Maal leiduvaga ning erinev pea kõigist teistest Päikesesüsteemis leiduvatest. See leid oli ootamatu, kuna seni arvati, et Kuu mass moodustus põhiliselt Theia massist ning 2007. a. California

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia
3 allalaadimist
Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat
16
doc

Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat

Selle järgi koondas juba formeerunud Maa enda ümber tahketest osakestest ketta ­ midagi Saturni rõngaste taolist. Arvati, et Maa puhul liitus seda ümbritsev osakeste ketas lõpuks Kuuks. Mitmel põhjusel ei lahenda see teooria kerkinud küsimust. Eelkõige olgu mainitud süsteemi Maa-Kuu impulsimoment, mis poleks kunagi niisugune, kui Kuu oleks moodustunud mainitud viisil. Samuti on raske mõista sündinud Kuu magmaookeani sulamist. Kolmas Kuu tekke ­ ,,rikkumatu haaramise" ­ teooria ringles umbes sel ajal, kui startisid esimesed Kuu-sondid. Omal ajal kõige tõenäolisema võimalusena vaadeldud rikkumatu haaramise teooria kohaselt moodustus Kuu Maast kaugel ning sellet sai hulkuv taevakeha, mille Maa gravitatsiooniväli endasse haaras ning Maa-kesksele orbiidile vedas. Paljudel põhjustel on ka rikkumatu haaramise teooria praeguseks hüljatud. Kuu ja Maa

Füüsika → Füüsika
43 allalaadimist
Maateadus alused
23
doc

Maateadus alused

Kuu. Hele mägismaa ­ anortosiit 4,2Ga, Tumedad mered ­ basalt 3,5Ga. Pinda katab tolmjas materjal (regoliit), 2-15m paks. Tekkinud meteoriitidega pommitamisel. Koore paksus 60km(maa pool) kuni 150km(vastasküljel). Astenosfäär asub alles 700 km sügavusel, tuuma lähedal. Maateaduste alused 1 (11.sept) Kraaterdatu kuu mägismaa ­ anortosiit e. plagioklassi massid (CaAl 2Si2O8). Tekib magma jahtumisel suhteliselt väikesel rõhul. Tihedus väike: 2,7g/cm3. Kerkinud ürgse kuu magmaookeani pinnale. Kuu mered ­ impaktpäritolu: kokkupõrkel asteroididega on purustatud anortosiitne koor, mille alt on kokkupõrkel eraldunud soojusest ja siseenergiast sulanuna üles tõusnud magma, mis tardus kraatris basaldiks. Endogeenne magmatism: kuu sisemise soojuse arvel sulanud vahevööst üles surunud magma (vulkanism). Üks põhjus ka maal esinenud väljasuremiste seletamiseks: supervulkanism.

Maateadus → Maateadus
119 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun