moodustab süsihappe, võib ta lahustada kuni 0,25 cm kihi pehmet lubjakivi aastas. Nõnda, selle keemilise erosiooni käigus tekivadki maasisesed õõnsused. Vulkaanid Vulkaani "limonaadipudeli" põhi asub kümnete kuni sadade kilomeetrite sügavuses, kus temperatuur on +600° ja +1200°C vahemikus ning mõned kivimid on üles sulanud nagu või kuumal pannil. See sulakivim tõuseb ülespoole ja koguneb maakooretühikusse, mida kutsutakse magmakolleteks. Kesklõõr ühendab magmakollet vulkaani tipukraatriga. Mõnedel vulkaanidel on ka külglõõre. Vulkaanidest väljapurskavad aur, tuhk ja gaas võivad tõusta kõrgele õhku. Mõnikord vajub see pilv alla, muutudes ohtlikuks püroklastiliseks vooluks, kuumaks gaasi-, tuha- ja pimsipilveks, mis liigub erakordselt kiiresti mäest alla, põletades kõik oma teel. Maa umbes 1400st aktiivsest vulkaanist asub enamik kahe maakoorelaama kohtumiskohal.
ligikaudu 75% maismaast, st valdavalt puutume me maapinnal kokku setete ja settekivimitega. Settelise kihi paksus kõigub vahemikus 0 - 25 km, olles keskmiselt 4,5 km paksune. 61. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma tekib kas vahevöös või maakoore alumiste osade osalisel ülessulamisel. Tungides ülespoole maakoorde, koondub magma tavaliselt suurteks sulanud kivimi kehadeks, mida nimetatakse magmakolleteks. Magma võib tõusta maapinnale läbi vulkaanipursete, mille tulemusena tekivad efusiivsed ehk purskekivimid. Kui magma kristalliseerub maakoore sügavamates kihtides, tekivad intrusiivsed ehk süvakivimid. Magmad, mis kristalliseeruvad kivimite lõhedes, moodustavad daikide ja sillidena soonkivimeid. Magmakambrite teke kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laama
annaabi.ee 
