soolist koosseisu.» Demonstratsioonil osalenud saadikud hoiatavad samuti, et naiskandidaatide vähesus võib takistada volinike ametisse nimetamist Euroopa Parlamendis. Naissaadikud peavad lubamatuks, et kuigi soolise võrdõiguslikkuse põhimõtted on kinnitatud Euroopa Liidus juba enam kui 50 aastat tagasi, ei rakendata neid ELi tippjuhtide puhul - seda olukorras, kus naiste haridustase on meeste omast kõrgem ning magistrante ja teadusdoktoreid on naiste hulgas enam. Saadikute arvates kaotab EL sellise teguviisiga oma usaldusväärsuse võitluses soolise võrdõiguslikkuse eest. Parlamendisaadikud on samuti koostanud avaliku kirja, kuhu on lisaks Oviirile alla kirjutanud Diana Wallis, Anneli Jäätenmäki, Rebecca Harms, Heidi Hautala, Eva Britt Svensson ja teised erinevate poliitiliste perekondade esindajad. Kirjas pöördutakse liikmesriikide poole seista soolise võrdõiguslikkuse eest volinike nimetamisel ja
kirjakeelne ja -nd mitte. (Keevallik 1994: 4) nud-kesksõna on kirjakeele 10 standardiseerimise ja erinevate grammatikate kaudu õigeks vormiks kujunenud, samas kui nd-lõppu peetakse taunitavaks (Keevallik 1994: 42). Miks siiski vormid varieeruvad? Keevallik küsitles oma magistritöös eesti keele õppejõude, õpetajaid ja keeleteaduse magistrante ning nemad arvasid, et varieerumist põhjustavad murdetaust, suhtlussituatsiooni erinevus, suhtluspartner, mood, kõnetempo, kõneleja väsimus, enesekontroll, haridustase, stiililine markeeritus ja sõnatüve pikkus. Tema küsitluse tulemused andsid mõista, et nd-lõpp on markeeritud ning muust tekstist eristuv (Ibid: 46–47), seega võib seda pidada keeleliseks erijooneks. 2.2.3. Lühenenud adverbid
annaabi.ee 
