juurdepääsu ühtedele ja samadele suurtele andmekogumitele. Lahendus oli lihtne - ühendada personaalarvutid võrgu abil kokku, et võimaldada kasutada ühiseid ressursse. Nii sündisidki kohtvõrgud - Ethernet, Token Ring ja muud taolised - mis võimaldasid kokku ühendada terve hulga lähikonnas paiknevaid arvuteid, enamikus siiski personaalarvuteid. Lisaks neile säilusid ja arenesid ka suurarvuteid ühendanud mitmed globaalvõrgud. Võrkude magistraalliinid, mis siirdavad infot kümnete, sadade ja tuhandetegi kilomeetrite kaugusele, on kaasajal reeglina ühitatud telefoniliinidega. Teisiti öeldes kasutavad arvutivõrgud info edastamiseks suures osas telefoniliine. Magistraalliinidena kasutatakse praegu aga pea eranditult valguskaableid, kuigi mõnel pool on säilinud veel ka vanemat tüüpi vask- ja koaksiaalkaableid. Tänapäeval pole tegelikult enam põhimõttelist vahet, kas edastada mööda magistraalliine
päästjad, kaitseliitlased kogu Eestist ning Reservpäästerühma liikmed ning muud Päästeameti koostööpartnerid. Metsatulekahjude kustutamine on erinev sõltuvalt põlengu liigist ja selle leviku kiirusest. Suurem osa metsatulekahjudest on võimalik kustutada lihtsate käsikustutusvahenditega, milleks on oksad, labidad ja muu kättesaadav materjal. Suurele alale levinud tulekahju piiramiseks ja kustutamiseks vajatakse palju vett. Selleks moodustatakse suure läbimõõduga voolikutest magistraalliinid, millede vahele ühendatakse suured hargmikud-jagajad. Magistraalliin võib ulatuda kilomeetrite kaugusele ning on eelkõige mõeldud kustutusvee transportimiseks põlengualale lähemale. Magistraalliinist hargnevad juba metsa läbi survettõstvate veepumpade väiksemamõõdulised tüviliinivoolikud, mis vajadusel samuti hargnevad põlenguala suunas. Kõige lõpus joatoruga lõppev voolikuliin kannab tööliini nimetust. Metsapõlenguid kustutatakse väiksemat sorti lihtjoatorudega. Siin
annaabi.ee 
