Ajavahemikus 1921-1927 reguleeriti 250 vooluveekogu kokku 1600 kilomeetri ulatuses. Süvendati ka suurte jõgede üleujutusalasid. 1920-1930 läks moodi kultuurkarjamaade ja koplite rajamine. Nende rajamist soodustas teadliku metsakasvatuse tõus, kuid nende osatähtsu jäi väikeseks, sest algas sõda. Esmakordselt hakati Eestis jõe süvendamiseks ekskavaatorir kasutama 1864.aastal Pärnu jõel. Seejärel tehti üle kuue aastakümne nii jõgede reguleerimise kui ka magistraalkraavide kaevamise töid endiselt käsitsi, labida abil. 1920ndatel sademeterohkel aastatel polnud sügava vee tõttu suuremate jõgede süvendamine käsitsi enam jõukohane ja Veeteede valitsus tellis 5 ujuvekskavaatorit, millega tehti ulatuslikke süvendustöid paljudel Eesti jõgedel.
Keskmine sügavus 5,9 m ja pindala 397,1 ha. Absoluutne kõrgus merepinnast 83,1 m.. Järv on nõrga läbivooluga, kus sisevool toimub põhiliselt magistraalkraavide kaudu. Rohkesti on kalda - ja põhjaallikaid. Järve kaldad on mudased ja kõrkjatesse kasvanud kuid loodetipus asuv kallas on laugja põhjaga ja siia on kujundatud supelrand .
UT-tüüpi suurendatud mahuga peamiselt kergete pinnaste või ladustatud puistematerjalide laadimiseks transportvahendeisse aga ka kraavi põhjade viimistlemiseks 3. T-tüüpi on drenaažikopp kitsaste drenaažikraavide kaevamiseks 4. RB-tüüpi on nn kobestuskopp väga raskete kaljupinnaste kaevandamiseks ilma eelneva kobestamiseta 5. SFB-tüüpi on kallete ja järskude nõlvade viimistlemiseks 6. V-kujuline kopp on lahtiste trapetsikujulise ristlõikega magistraalkraavide kaevamiseks ühe läbikäiguga 23. Ühekopaliste ekskavaatorite tehnoloogilised parameetrid. 1. Vastukopp a) R1– max kaeveraadius seisutasandil, mida mõõdetakse ekskavaatori pöördeteljest kopa lõikeservani täielikult väljasirutatud tööseadme elementidega b) h– max kaevamissügavus 3) H2– max kopa täitmise ja tühjendamise kõrgus 2. Pärikopp a) R1- max kaeveraadius b) R2- tühjendamisraadius max
kaevamiseks. UT- tüüpi kopp on suurendatud mahuga peamiselt kergete pinnaste või ladustatud puistematerjalide laadimiseks transportvahendeisse, aga ka kraavi põhjade viimistlemiseks. T-tüüpi kopp on drenaažikopp kitsaste drenaažkraavide kaevamiseks. RB-tüüpi kopp on nn kobestuskopp väga raskete ja kaljupinnaste kaevandamiseks ilma eelneva kobestamiseta. SFB-tüüpi kopp on kallete ja järskude nõlvade viimistlemiseks ettenähtud kopp. V-kujuline kopp lahtiste magistraalkraavide kaevamiseks. Peale koppade võivad ühekopalised ekskavaatorid olla varustatud mitmesuguste muude tööorganitega hoopiski mitte kaevatööde teostamiseks, näiteks: – hüdrauliline piikvasar – kraana konks – võsalõikaja – lammutustangid – vibrosüvistaja Hüdropumbad, hüdromootorid, hüdroajamid Masinaks nimetatakse mehhanismi või mehhanismide kooslust, mis on ette nähtud inimese
annaabi.ee 
