3 6399267,226 653855,891 -85,60 744,48 -547770875,28 486782633,73 4 6398880,000 653850,000 -481,78 234,77 -3082858805,28 153503056,80 5 6399032,458 653374,110 -390,96 -707,58 -2501740133,65 -462312492,63 SUMMA 0,00 0,00 599990,83 599990,83 Pkoord=2P1/2*10000=599990,83/2*10000=30,00ha Magistraaljoone tagune pindala kujundi nr. Ja pindala arvutamise ai di sin B 2P nimetus valem sinaB4=0,95 1. kolmnurk a1*d1*sinB4 a1=30 d1=99,2 2847,44 68
Magistraaljoonetaguse pindala arvutamine- Kui maaüksus piirneb kõverjoonelise loodusliku objektiga, nagu näiteks teega, ojaga, veekogu kaldajoonega jne, asetatakse piirimärgid sellise piiriosa algusesse ja lõppu, pikendades sirget piirijoont loodusliku objektini. Mööda piirimärke ühendavat sirgjoont (magistraaljoont) mõõdetakse piirimärkide vahekaugus. Samaaegselt mõõdistatakse ruleti ja ekri abil ristjoonte viisil looduslik kõverjooneline piirilõik. Magistraaljoone ja kõverjoonelise piirilõigu vaheline pindala arvutatakse maastikul tehtud mõõtmiste põhjal, kasutades kolmnurga ja trapetsi pindala valemeid. Pindala arvutamine piiripunktide ristkoordinaatide järgi- Pindala arvutamiseks ristkoordinaatide järgi kasutatakse Gaussi valemit ja selle modifikatsioone. Gaussi valem: i=n 2 P= ( X i Y i+1 -Y i X i +1) i=1 Selle valemi kasutamisel pindala arvutamiseks on vaja leida järjest korrutised (X i ·Yi+i) ja
koosneb neljast numbrist: tuhanded loetakse kettalt indeksi järgi, sajad ja kümned mõõterattalt noonius nullindeksi järgi ning ühelised nooniuselt. Pindala mehaanilise määramise täpsus on 0,2%. Millal planimeetri jaotise väärtus muutub ja tuleb uuesti määrata? Kuidas toimub uue jaotise väärtuse määramine? Kuidas toimub mehaanilise või grafoanalüütilise meetodiga määratud kõlvikute pindalade tasandamine? Mis on pihustatud kontuur? Mis on magistraaljoone tagune pindala? 5. Grafoanalüütiline meetod 6. Peamised nivelleerimismeetodid on geomeetriline, trigonomeetriline, hüdrostaatiline, baromeetriline ja GPS-mõõtmine. Kõige täpsemad, kuid samal ajal kõige töömahukamad, on geomeetriline ja hüdrostaatiline nivelleerimine. Neid viise kasutatakse riiklike kõrgusvõrkude rajamisel ja suurt täpsust nõudvatel märkimistöödel. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on siin +-0,5 mm ühe kilomeetri kohta. Geodeetiliste
annaabi.ee 
