õhule saastavamalt võrreldes Hollandiga. Hollandis pole Toimunud suuri looduskatastroofe. Vesi Hollandis Taastuvad veevarud hõlmavad kogu Hollandi alast 89,7 ruutkilomeetrit. Samuti läbivad Hollandit mitu suurt jõge ja eksisteervivad ka mõningad väikesed järved. Riigi Veevarudele on palju kaasa aidanud inimese käsi. Kuna algselt olid Waddenzee ja Ijsselmeri üks suur laht, (Zuiderzee laht) siis 1932. aastal eraldati see kaheks osaks ja Ijsselmeer sai mageveeliseks veekoguks. Hollandi suurimad/kuulsamad jõed: « Rein « Maas « Schelde Kõik need kolm jõge suubuvad merre ning nende alguspunktideks asuvad teistes riikides. Jõgede Peamisteks toiteallikateks on järved ja põhjavesi. Kui oleksid suured vihmad ja eludes suur sademeterohke periood siis jõgede veetase oleks kõrgem kui tavaliselt, kuiva Kliimaga perioodi ajal aga vastupidi. Üleujutused võivad tekkida Reini , Maasi ja Schnelde suures. Seda sellepärast, et kui
t), Antsülusjärv (9300-8000 a.t), Litoriinameri (8000-4000 a.t).)) Läänemere nõo ja selle ümbruse kujunemine toimus Kvaternaari ajastu eelsete geoloogiliste protsesside käigus. Neogeeni ajastu lõpuks oli selles piirkonnas välja kujunenud keerukas jõestik. Mandrijää viimase taandumise ajal liikus liustikuserva ees suuri jääpaisjärvi, mis umbes 12000 aastat tagasi, siis kui jääst vabanes Pandivere kõrgustik, liitusid suureks Balti mageveeliseks jääpaisjärveks. Hiljem sai see ühenduse ookeaniga, mis aga katkes Skandinaavia poolsaare kerke tagajärjel. Edasise soojenemise tõttu vabanesid mandrijääst Skandinaavia mäed, maakoor vajus ja nüüdsete Taani väinade kohal tekkis taas ühendus ookeaniga. Veetase langes ja mere soolsus suurenes. Seega on Läänemeri geoloogilises mõttes alles ,,nooruk" kelle vagumuses on olnud vesi vaid viimased 12 000-10 000 aastat. --- 64
annaabi.ee 
