samal temperatuuril oleks gaasilises olekus ja tema ruumala võrduks seejuures lahuse ruumalaga.! Nähtuse loogiline seletus on asjaolus, et lahustunud aine molekulid on lahuses jaotunud samas ruumalas kui nende „jaotuskeskkond“ oleks gaasiline – sealt ka rõhu võrdsus, sõltumata lahusti o! lekust.! Osmoos ja kalad.! Luukalad pärinevad arengulooliselt mageveest.! Mageveekaladel on organismi soolsus suurem kui mageveel.! Mageveekalad ei joo vett, sest vesi tungib osmoosi tõttu ise nende organismi (valdavalt lõpuste kaudu, aga ka niivõrd-kuivõrd vett läbilaskva naha kaudu).! Mageveekalade rakuseinad hoiavad sooli kinni – neil on defitsiidiks elektrolüütide ioonid.! M ageveekalad eritavad suures koguses lahjat uriini.! ! Täissoolsusega (mere)vees (35‰) hakkaks mageveekaladest vesi naha ja lõpuste kaudu välja difundeeruma, kuna merevee soolsus (osmootne rõhk) on suurem kui mageveekala
ideaalgaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt hõivatud ruumala (van`t Hoffi seadus). · p = iCM RT (van`t Hoff 1887) · pV = inRT CM - lahustunud aine molaarne konts., mol/dm3 n - lahustunud aine moolide arv, mol V - lahuse ruumala, dm3 58. Luukalad ja kõhrkalad ning osmoos. Osmoos ja kalad · Luukalad pärinevad arengulooliselt mageveest. · Mageveekaladel on organismi soolsus suurem kui mageveel. · Mageveekalad ei joo vett, sest vesi tungib osmoosi tõttu ise nende organismi. · Mageveekalade rakuseinad hoiavad sooli kinni. · Mageveekalad eritavad suures koguses lahjat uriini. Ookeanivees hakkab mageveekaladest vesi naha kaudu välja difundeeruma. Uriini eritumine väheneb, ei ole võimalik enam eemaldad ainevahetuse lõppprodukte ning sellele lisandub suurenenud soolasisalduse mürgine toime. Kala hukkub.
V - lahuse ruumala, dm3 Ja veelkord: Osmootne rõhk on arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalgaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt hõivatud ruumala (van`t Hoffi seadus). 213 214 Osmoos ja kalad · Luukalad pärinevad arengulooliselt mageveest. · Mageveekaladel on organismi soolsus suurem kui mageveel. · Mageveekalad ei joo vett, sest vesi tungib osmoosi tõttu ise nende organismi. · Mageveekalade rakuseinad hoiavad sooli kinni. · Mageveekalad eritavad suures koguses lahjat uriini. 215 Osmoos ja kalad Ookeanivees hakkab mageveekaladest vesi naha kaudu välja difundeeruma. Uriini eritumine väheneb, ei ole võimalik enam eemaldad ainevahetuse lõppprodukte ning sellele lisandub suurenenud
1500 L tstuses Veekeskkonda iseloomustavad parameetrid: 1. Fsikalised parameetrid Temperatuur: veel on suur soojusmahtuvus, +4 oC juures vesi on kige suurema tihedusega, +40 oC juures kaob vee struktuursus. Valgus: veepinnale langev valgus osaliselt peegeldub sellelt tagasi, lejnu tungib vette, kus ta neeldub ja hajub vee molekulide ja sestoniosakeste toimel. 2. Keemilised parameetrid Soolsus: ookeanivee soolsus on psiv (34-35, promilli), merevee soolsus on 25-50, riimveel 1-25, mageveel kuni 1. Hapnik: vette satub hapnik lahustumisel atmosfrist ja veetaimede fotosnteesil. Ssihappegaas (CO2): tekib veeorganismide hingamisel, lahustub atmosfrist vette ning vabaneb ssihappe sooladest. Vvelvesinik (H2S): moodustub vees bioloogilisel teel bakterite elutegevuse tagajrjel, H2S on enamikule veeorganismidest toksiline. - Lmmastik: esineb vees ammooniumioonina (NH4+), nitrit- ja nitraatioonina (N02 ja NO3-) Fosfor: fosfaadid (PO43-) meredes 0.001-0.1 mg/l, magevees ca 0.2 mg/l,
annaabi.ee 
