tõsiselt uuritakse. (http://www.eestiloodus.ee/artikkel3942_3918.html) Kasutatakse saunanuustikuna. Merekäsna kasutatakse juveeliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. (http://www.slideshare.net/helina20/ksnad) 6 KOKKUVÕTE Referaadi koostamisel sain teada, et käsnad on loomad mitte taimed ning, et neid on väga mitmekujulisi. Mageveekogudest neid eriti ei leia. Tänu nende toitumissüsteemile puhastavad nad süües vett. Ja, et just käsnadest saame paljude ravimite jaoks vajalikke aineid. Samas miks ka mitte kasutada käsna mõnusa saunanuustikuna. 7 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.eestiloodus.ee/artikkel3942_3918.html www.ebu.ee/esitlus/leelo_lusik/ kasna
JÄRVELOOMASTIK Loomastik on järves mitmekesine: osa loomi elab sügaval veekogu põhjas, osa liigub aktiivselt ringi, st ujub, osa hõljub vees. Elustik jaguneb: -põhjaelustik – põhjal ja põhjasetteis -plankton (hõljum) -ujum – aktiivselt ujuvate loomade kogum -loomad vee pindkilel, nt. liuskur,kukrik -veepinnal triivivad makroskoopilised veeorganismid, nt ujutaimed, teod -epifüüton, nt vetikad veetaimedel Selgrootud Mitmesugust tüüpi mageveekogudest: järvedest, paisjärvedest, kraavidest, allikatest, tiikidest, rabalaugastest, lompidest jne on teada ligikaudu 2000 liiki selgrootuid. Ainuraksed – viburloom, ripsloom Käsnad Käsnadest on järvekäsn ja tavaline jõekäsn Eestis üsna tavalised, mülleri jõekäsna on leitud Rõuge järvedest. Ainuõõssed – hüdraloomad Lameussid Kalades ja veeselgrootutes nugivaid paelusse on Eesti siseveekogudes kindlaks tehtud vähemalt 17 liiki
Kalad levisid Eesti alale pärast jääaega. Elupaiga järgi jagunevad kalad mageveekaladeks ja merekaladeks. Kuna Läänemeri on Eesti piires väga riimveeline, siis kohtab lahtedes ja väinades või vähemalt jõgede suudmealadel hulka muidu mageveelisi kalu. Paljud kalad on siirdekalad ja poolsiirdekalad, kes lähevad kudemiseks merest jõkke või vastupidi; osa sooritab mere piires pikki kuderändeid. Suur osa kalu on majanduslikult tähtsad. Püügikalade saagikuselt on Eesti mageveekogudest olulised Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi tähtsaimad püügikalad on peipsi tint, ahven, koha, latikas, särg ja haug, Võrtsjärves latikas, angerjas, koha ja haug. Merekalapüügis on saagikuselt kolm esimest räim, kilu ja tursk (viimase arvukuses on suuri kõikumisi), tähtsad on ka lest ja tuulehaug. Mitmesugustel põhjustel (peamisteks saab pidada veekogude reostust ja ülepüüke) on Eestis mitu kalaliiki ohustatud. 1998. aasta Eesti punase raamatu nimekirjades on 22 liiki (26
annaabi.ee 
