organismide 5. LÄÄNEMERE PÕHJATAIMESTIK Läänemre madalamates ja magetamates osades leidub suhteliselt vähe õistaimi. Üldiseke põhjataimestiku eripäraks on järvega võrreldes see, et põhja kinnitub ohtralt mitmesuguseid suuri vetikaid Suurema osa Läänemre põhjataimestikust moodustavad makroskoopilised vetikad, mis mis kuuluvad rohe-, mänd-, puna- ja ptruunvetikate hõimkonda. Kõrgemate taimede osatähtsus on väiksem arv, kes mere kõige magestunumates osades moodustavad valdava osa taimestiku ja loomastiku hulgast. Magevee vormid tungivad enamasti soolsuseni 4-5 promilli, üksikud neist, aga esinevad 7 promillise soolsuse juures. 6. ROHEVETIKAD Rohevetikate hõimkond on liigirikas ning sisldab väga mitmesuguse ehitusega roheliselt värvunud vetikaid, mis on peamiselt mageveelise levikuga ja sellepärast eelistavad nad elada ja kasvada vähesoolastes ja madalates meredes, mitte rokem kui üks meeter
koostise iseloomu. Mereloomadest on Läänemeres levinud ainult avarasoolased ehk eurühaliinsed, s.o. ulatuslike soolsuse muutusi taluvad vormid. Vastavalt soolsuse vähenemisele suundumisel Põhjamerest läbi Taani väinade kuni Läänemere idaosani väheneb ka mereliste loomaliikide arv. Madala soolsusega on seotud ka mereliste taimeliikide suhteliselt väike arv Läänemeres. Läänemere põhja- ja idapiirkondades suureneb üha enam mageveeorganismide arv, kes mere kõige magestunumates osades moodustavad valdava osa taimestikust ja loomastikust. Riimveelise Läänemere omapäraks on see, et mageveeliikide arvu suurenemine ei suuda kompenseerida madalast soolsusest tingitud mereliikide arvu vähenemist. Riimvetes suhteliselt vähe liike, räägitakse koguni `'riimveepelgusest''. RIIMVEE FÜSIOLOOGILINE TOIME Riimvees puutuvad mere- ja mageveeorganismid kokku muutunud soolsustingimustega, kusjuures muutused hõlmavad nii soolade üldkontsentratsiooni
annaabi.ee 
