I sissejuhatus Jõevähk on paljude Põhja ja Baltimaade magedaveeliste ökosüsteemide peamine komponent. Nimetatud piirkond on jõevähi leviku põhjapiiriks. Baltimaade piirkonnaks on ainus kohalik vähiliik jõevähk ning Eestis on ta siiamaani ka ainsaks liigiks jäänud. Seega on Eestis jõevähi kaitse ja arvukuse suurendamise seisukohast lähtudes täita väga oluline roll. Eriti olulised on Eesti saared,kus vähipopulatsioonides ei ole esinenud massilisi suremisi ja nad on geograafiliselt hästi kaitstud. Teistes Balti riikides, Leedus
kokkusurutud ning seetõttu küljelt vaadatuna veidi küürus (komakujulised) kehaga vähid. Neid on väga arvukalt veekogude põhjal, eriti kaldapiirkonnas. Tavalisemad liigid mageveekogudes on järve kirpvähk ja jõe kirpvähk, kes moodustavad olulise osa kalade toidus. 4. Jõevähk 6 Jõevähk on paljude Põhja ja Baltimaade magedaveeliste ökosüsteemide peamine komponent. Nimetatud piirkond on jõevähi leviku põhjapiiriks. Baltimaade piirkonnaks on ainus kohalik vähiliik jõevähk ning Eestis on ta siiamaani ka ainsaks liigiks jäänud. Seega on Eestis jõevähi kaitse ja arvukuse suurendamise seisukohast lähtudes täita väga oluline roll. Eriti olulised on Eesti saared,kus vähipopulatsioonides ei ole esinenud massilisi suremisi ja nad on geograafiliselt hästi kaitstud
Enamik kalu kuulub luukalade hulka. Lisaks liigitatakse kalu veel toitumise järgi, vastavalt lepiskalad ja röövkalad. Kalu liigitatakse ka elukoha järgi: mageveekalad, merekalad ja siirdekalad. (Keda nimetataks kaladeks?) 3 Sõõrsuud Sõõrsuud (Cyclostomata) moodustavad kõhr- ja luukalade kõrval omaette klassi. Nad kuuluvad keelikloomade hõimkonda. Nad on maduja kehaga veeloomad. Sõõrsuud elavad nii mereliste kui ka magedaveeliste veekogude põhjas poolparasiitset elu. Kuigi varasemalt on sõõrsuid peetud luukalade klassi osaks on neil luukaladega võrreldes mitmeid erinevusi. Sõõrsuud on lõuatud. Neil puuduvad paarilised uimed, luulised hambad, soomused, paariline ninaava ja paariline ninaõõs. Ehitus Suu asemel on sõõrsuudel suulehter, mille serval ja keelel asuvad arvukad sarvhambad. Nende abiga raspeldavad nad lihatükke nii elusatelt kui ja surnutelt. Enamikul juhtudel
1994 kuni 70%. P. laevis´e imaago (täiskasvanud) isendid olid kinnitunult soolestiku seinas ja luumenis. Neid esines 1984. a kuni 10% ja aastatel 1990-1994 kuni 25%. Corynosoma sp. larvid peaaegu puudusid aastatel 1986-1991, kuid nende levik hakkas aastatel 1992-1994 püsivalt, kuid aeglaselt tôusma. Sama täheldati ka Dichelyne (Cucullanellus) minutus´e larvide ja täiskasvanud isendite osas. Kümneaastase perioodi vältel suurenes lesta nakatumine magedaveeliste parasiitidega. Ka esines erinevusi noorte lestade (+1) ja vanemate lestade parasitofauna vahel. Esimesena mainituil domineerisid nematoodide larvid ning peaaegu täielikult puudusid Cryptocotyle metatserkaarid. (Turovski, 1994) 10 2. MATERJAL JA METOODIKA 2.1. Välitööd ja laboratoorsed tööd Kokku uuriti 24 lesta vanuses 3-12 aastat. Proovid vôeti 2003 aasta sügisel ja 2004 aasta kevadel. Lestad saadi Hiiumaa kaluritelt.
annaabi.ee 
