kehamassiga ligikaudu 15 tonni. Väikseim kala (ja ühtlasi väikseim selgroogne) on üks troopiliste vete kalaliik India ookeanist, kelle pikkus on alla 9 mm. Kus kalad elavad? Kõiki kaladeks nimetatud loomi seob veeline eluviis. Enamik kalu ei välju veest kunagi. Kaladel kogu elutsükkel - sigimine ja areng - on seotud veega. Kalad asustavad meie planeedi kõige erinevamate tingimustega veekogusid: nii soolaseid kui magedaid, külmasid kui sooje, voolava kui seisva veega. Nad võivad elada nii pinna lähedal kui ka kilomeetrite sügavuses, nii üksi kui parvedena. Paljud kalad veedavad kogu elu ühes veekogus, teised aga võtavad ette tuhandete kilomeetrite pikkusi rändeid Kuidas kalad liiguvad? Kala ujub vees keha ühele ja teisele poole painutades, suureks abiks on sabauim. Liikumissuuna muutustel abistavad rinna-, kõhu- ja seljauimed
*kokku põrked meteoriidiga *Mandrite ja ookeanide liikumine *vulkaanipursked *gaasiline koostis 4.HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine Maal – õp lk 69 Suur veeringe Veetemperatuuri ja soolsuse regionaalsed erinevused Temperatuur – mida ekvaatori poole, seda soojem on. Kuid vesi on põhjapooluse ümbruses soojem, kuna seal pole nii palju liustikke, mis annaksid külma vett ning põhja pool on rohkem maismaad. (Maismaa ebaühtlane jaotus) Suur soolsus - Aurumine ületab sademed, pole magedaid jõgesid läheduses, on sisemeri (ookeaniga kontakt puudub, kuid suur aurumine), troopiline kliima Madal soolsus – ekvatoriaalne kliima, sademed ületavad aurumist, palju magedaid jõgesid, Põhja-Jäämeri, sisemeri (kui sademed ületavad aurumise) Hoovuste teke, seaduspärasused ja kuidas kujundavad kliimat Hoovused tekivad püsivate tuulte, vee erineva tiheduse koosmõjul. Külm hoovus on ümbritsevast veest jahedam ja soe hoovus on ümbritsevast veest soojem. Külm hoovus on
Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad( lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt ,, kalakujulised". Kalade nahk on kaitstud soomustega. Nahanäärmed eritavad lima. Lima kergendab ujumist ning on kaitseks. Kõiki kaladeks nimetatud loomi seob veeline eluviis. Enamik kalu ei välju veest kunagi. Kalad asustavad meie planeedi kõige erinevate tingimustega veekogusid: nii magedaid kui soolaseid, sooje kui külme ,voolava kui seisva veega. Nad võivad elada pinna läheduses kui ka kilomeetrite sügavusel. Ja selleks on neil kujunenud oma isikupärane kehakuju , mille järgi saab kalu omavahel eristada. 33 KASUTATUD KIRJANDUS · E. Pihu ; ,,Meie kalad olelusvõitluses" ;Zero Gravity OÜ kirjastus ,,Kalastaja Raamat"; Tallinn 2006; lk 42-47. · E
Kühmnokk-luiged saabuvad pesitsuspaikadesse jäämineku ajal ja lahkuvad lõunamaale veekogude jäätumise ajal. Soojematel talvedel talvituvad mõned isendid Eestis. Nad hoiduvad kinnikülmumata vee juurde. Neid ei ole tingimata vaja sööta: nad peavad ise suutma endale toitu otsida. Nõrgad ja haiged linnud külmuvad vahel jää sisse kinni ja hukkuvad, kuid terved linnud ei külmu kunagi jäässe. Kühmnokk eelistab veetaimi täis kasvanud veekogusid, ükskõik kas magedaid või soolaseid. On juhtunud, et ta pesitseb soos. Ta pole kuigi inimpelglik lind, talub kergesti nii osalist kui täielikku vangistust. Seetõttu peetakse teda juba sajandeid sageli ilu pärast parkides, kuhu peab olema rajatud tiik. Oleks parem, kui tiigil oleks saar, kus inimesed ei käi: seal tunnevad luiged end julgemalt. Kühmnokk-luigel looduslikud vaenlased praktiliselt puuduvad. Tal pole ka jahinduslikku tähtsust. Rahvapärimus Nagu mõnda lindu, on ka luik saanud alguse inimesest
annaabi.ee 
