loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumalike tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus, mis oli omane ka muistsetele kreeklastele. Esimesed Vana-Kreeka arhitektuuri saavutused seostuvad templitega, mis on säilinud ka tänapäevani Euroopas ning on ka eeskujuks Euroopa arhitektuurile. Üks kuulsamaid templeid on näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Minu arust Vana-Kreeka võis ning ongi mõjutanud ja arendanud Euroopa kultuuri piisavalt palju, et jätta igasse valdkonda endast jälg. Vana-Kreeka on siiamaani eeskujuks Euroopa kunstis, filosoofias, arhitektuuris, spordis, keeltes ja paljudes muudes tähtsates ja igapäevastes valdkondades.
muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises. Amfora - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Amfiteater - Juba muistetel aegadel etendasid hellenid veinijumal Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algul toimusid need vabas õhus või agoraal, peagi aga rajati selleks
kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises. AMFORA - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. AMFITEATER - Juba muistetel aegadel etendasid hellenid veinijumal Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algul toimusid need vabas õhus või
m.a. polist poliitilise kindlustumise ajajärgul. Nad lähtusid lihtsast megaroni tüüpi kultushoonest ja arendasid sellest igakülgselt läbimõeldud ehitise. Alates klassikalisest ajajärgust muutus see üha esinduslikumaks. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile. dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni (näit. Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres). Etruski tempel, terrakotaplaatitega kaetud puitehitis, ja kreeka hellenistlikud ehitised mõjusid Rooma hilise vabariigi ajajärgu templiehituse arengut. Keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid, need väljendasid tolle aja taotlusi muuta Rooma maailmariigiks. Nende templite sise- ja väliskujundus rikastus sajandite jooksul üha ja oli lõpuks ülimalt toretsev (näit. Heliopolises) Judaism