suguvendadest. Kaheksajala kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol, ta on paljas. Kuid ta on tugev ja osav ning lisaks sellele veel ettevaatlik ja kaval. Räägitakse, et kui kaheksajalg magab, siis tema kuus haaret on liikumatud, aga kaks, kõverad nagu küsimärgid, teevad magaja kohal ringe. Need haarmed on nagu valvurid: nad peavad õigel ajal oma magavat peremeest ligineva hädaohu eest hoiatama. Muide, kaheksajalg valib endale harilikult "magamistoaks" varjatud koha, peidiku. Pisike kaheksajalg poeb just nagu hälli mõnesse tühjaks jäänud suurde merekarpi. Poeb sisse ja tõmbab haarmete abil karbipoolmed koomale, tõmbab enda järel "karbikaane" kinni. Vana kaheksajalg ööbib sageli mõnes augus, mille peale ta kuhjab kive, tirides neid haarmete abil juurde. Suurel kaheksajalal on iga haarme küljes kolmsada iminappa ja iga iminapp on võimeline mitmekilost raskust kinni hoidma. Mõni kaheksajalg kuhjab
G.Flaubert 1.Iseloomusta Emmat: kirjelda tekstinäiteid kasutades keskkonda, milles ta elab; tema unistusi teistsugusest elust; tema suhtumist oma abikaasasse ja armukestesse. -Emma on raamatu peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust. On romantiliselt meelestatud ja üsna salakaval. -„Emma läks ülemise korruse ruume vaatama. Esimene oli möbleerimata ja teises, mis oli määratud abielupaari magamistoaks, seisis punaste eesriietega alkoovis mahagonipuust voodi.“ -„Tema meelest vajas armastus erilist temperatuuri. Õhkamised kuupaistel, kuumad sülelused, pisaranired kalli kätel, kellest tuleb lahkuda, kõik ihu erutused ja hella rauguse tunnid polnud seepärast üldse lahutatavad uhkete lossipalkonite jõudeelust, siidkardinatega ja paksu vaibaga buduaarist, keset vohavat lilleküllust poodiumil seisvast voodist, kalliskivide sädelusest ja livreede akselbantidest.“