Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Muinasaja lõpus asus linnuse praegusel asukohal eestlaste linnus, mida kutsuti Tarvanpääks. Tarvanpää linnus oli üks suuremaid muinaseesti linnuseid. Kõige kauem kestis Rakveres orduaeg, mille ajal oli linnus oluline osa orduriigi idapiiri kaitsesüsteemis. Ordu ajal ehitati Rakvere linnus põjalikult ümber. Sellel ajal sai lihtsast ringmüürlinnusest konvendihoone koos sisehoovi, kabeli, söögisaali, magamissaali, käsitöökodade, lautade ja tallidega. Aastatel 1600- 1629 toimus Poola-Rootsi sõda, mille käigus poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt õhku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased. Kuna linnus oli nii halvas seisus, kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast. Sellest ajast peale seisab linnus varemeis. Linnuse varemeid on korduvalt osaliselt konserveeritud. Rakvere linnusega on seotud „Viimses reliikvias“ kujutatud tegelane Ivo Schenkenberg,
looklevate tänavate ja väikeste väljakutega. Müüridelt avaneb vaade tuuleveskitele, viinamarjaistandustele ja ümbritsevatele taludele. Edasi jõuame pika ajaloo ja erakordse arhitektuuriga Alcobaca kloostrisse. Kloostri peakirik on suurim, mis keskajal Portugalis ehitatud ja vaimustav näide varasest gooti arhitektuurist. Kaunitesse keskaegsetesse haudadesse on maetud nii kuningaid kui teisi tähtsamaid ülikuid. Kloostrikompleksi magamissaali, sööklat ning kööki on mungad kasutanud ligi 800 aastat. Kuninga tuba ääristavatel plaatidel hargneb lugu kloostri asutamisest aastal 1153. Nimelt olevat Portugali esimene kuningas Alfonso Henriques lubanud pühale Bernardile Alcobaca maad, kui too vabastab Santaremi mauride käest. Coimbra lähedale jääb Nazare, mis on saanud populaarseks puhkekeskuseks tänu oma rannale, järskudele kaljudele, tüüpilistele kalurimajadele ja traditsioonilisele eluviisile. Kõrgel
annaabi.ee 
