Lapsel on suur huuvi tundma oma kehaehituse ja organismi talitluse vastu. Laps tunneb üldist huvi seksi vastu ning suurt huvi enda seksuaalsuse vastu . 4-5a laps kiindub vastassugupoolte vanemasse (poisslaps emasse ja tütarlaps isasse) . Laps on väga haavatav ja vajab ema-isa tähelepanu, lähedust, eriti just vastassugupoole vanema poolt. 1.11 Magamine Uni on lapse jaoks sama elutähtis tegevus nagu söömine ja joomine. Uni on lapse üks füsioloogilistest vajadustest. Magamisperioodi 3 ja 4 faasis eritub kasvuhormoon mis on lapsele kasvamiseks vajalik. Neljaaastane laps magab keskmiselt 11 tundi öösel, mõni vajab ka lühikest päevast uinakut. Soovitatakse, et laps magaks kindlatel kellaaegadel. 1.12 Suremine Surm ei tähenda 4. aastasele lapsele mingit lõplikku seisundit, kuna selles eas laps ei suuda teadlikult mõelda. 5-6.a lapsed muutuvad surmaga kokku puutudes abituteks ja passiivseteks.
keskmise ainevahetusliku aktiivsusega, mis leitakse kaalutud keskmise meetodil. Samas 157 on mõningates varem tehtud uuringutes süsihappegaasi eraldused eraldi välja toodud ka magamise ajal. Kuna päevase aja CO2 eraldused muutuvad väga suurtes piirides, saab süsihappegaasi eralduse kõige täpsemini määrata ööperioodil (Guo & Lewis2007). Kõnesolevas uuringus vaadeldakse süsihappegaasi kontsentratsioonide muutusi magamisperioodi vältel. Ühest küljest on selle põhjuseks eelnevates uuringutes soovitatud metoodika, teisalt aga inimeste kohalolekuprofiilide ja ruumiõhu CO2 eralduste öine konstantsus. Tabel 8.6 Ainevahetusliku CO2 eraldused erinevates uuringutes (*ööperioodil). Riik, uuring Uuringu objekt Täiskasvanu CO2 Lapse CO2 eraldus, l/h eraldus, l/h
annaabi.ee 
