Kalevipoeg Eesti eepose kangelasena Kalevipoja tegemisi on mõjutanud tema hiiglaslik kasv (magamisasemete järgi oli ta pikkus umbes 100 m, kiviviske põhjal minu arvamuse järgi umbes 2 km) . Nii suure isiku ka tühised tegevused jätavad suuri jälgi, seda ka loodusesse. Sellise kasvu puhul peaks tegutsemine ja liikumine olema eriti läbimõeldud. Kuid see oli vastupidi – Kalevipoeg paistab silma mõtlematuse, kärsituse ja rabistamisega. Üks tema
Kalevipoeg kui füüsiliselt vastupidav tegelane Eestlaste rahvuseepos “Kalevipoeg” räägib impulsiivsest, uudishimulikust, lihtsameelsest ja ausast müütilisest tegelasest Kalevipojast. Ehkki vaimuvägeduselt ei olnud ta eriti hiiglane aga füüsiliselt küll, millele pannakse teoses palju rõhku ning mõjutab tegevust. Milline on Kalevipoeg füüsiliselt vastupidava ja suurt kasvu tegelasena, mida oli magamisasemete järgi umbes 100 meetrit? “Viimne Kalevite võsu, Kasvas kaljuks kindluselle, Tõusis vendadest targemaks: Tõotas ettetähendusi, Kadunud isa kuulutusi” Teises loos jutustas, Kalevipoja kiirest kasvamisest suureks ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad
Tappa kõik kes vastu hakkavad ja kes vastuhakkajaid kaitsevad. Kempile see mõte absoluutselt ei meeldi kuigi ta näitleb Griffiniga kaasa, et viimast kinni püüda. Kemp on saatnud politseiülemale Adye'le kirja, et too tuleks Griffinit kinni püüdma. Kui politsei kohale jõuab, suudab Griffin siiski põgeneda. Kemp ja Adye alustavad terve linnalise programmi, et Griffin kätte saada ja annavad kogu linnarahvale nõu, kuidas Griffini eest end kaitsta. Põhiliselt keskendutakse kogu toidu ja magamisasemete kättesaamatuks tegemisele. Muretsetakse ka verekoerad, kes küll ei näe Griffinit, aga haistavad teda. Koertel on haistmismeel nagu inimestel nägemismeel. Griffin saadab Kempile kirja, kus ähvardab teda tappa ja kogu linn hirmuvalitsusse võtta. Griffinit pimestab viha ja kättemaksuhimu. Teda on reedetud juba kaks korda, nii Marveli kui Kempi poolt. Kempi meelest on Griffin hull ja empaatiavõimetu mees keda huvitab ainult oma kasu
p u h u d a ja iga elavat olendit kurdiks teha -- seda kõike ühel ja samal hetkel. See oli koduta noortele metsik öö väljas viibimiseks. Kuid lõpuks oli lahing läbi, väed taandusid järjest nõrgenevate ähvarduste ja urinatega ja r a h u hakkas j ä l l e valitsema. Poisid läksid kaunis kartlikult tagasi laagrisse, k u i d seal leidsid nad siiski midagi, mille eest võis tänulik olla: vana sükomooripuu, nende magamisasemete vari, oli nüüd purustatud, piksest hävitatud, ja nemad polnud katastroofi ajal selle all olnud. Kõik oli laagris läbimärg, ka laagrituli oli kustunud, sest noorpõlvele omase hoolimatusega polnud poisid vihma vastu mingisuguseid ettevaatusabinõusid tarvitu- 108 sele võtnud. See pani neid jahmatama, sest nad olid läbi ligunenud ja külmetasid. Nad hädaldasid tublisti, kuid siis avastasid, et tuli oli sööbinud nii sügavale suure palgi alla,