kohus sellele tähelepanu juhtida (proua von Samson tõuseb ja marsib kirikust välja), tema eeskujul ka teised. Seda, kui oluline on olla nagu teised, näitabki proua von Wahli suur soov ka oma mees minema tirida, kui see ei õnnestu, on ta sunnitud paigale jäämisega leppima. Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised härrased kohale (lk 162). See on aadelkonnas toimunud meelemuutuse ilmekas näide: ülikonservatiivseks peetud aadelkondki on võimeline muutuma. Episoodiline tegelane on ka krahv Lieven, kellest kirjutab Jakob seoses Timo venna Georgi jutustusega
(nagu antud juhul talupojad aadlipingis), siis on tema kohus sellele tähelepanu juhtida (proua von Samson tõuseb ja marsib kirikust välja), tema eeskujul ka teised. Seda, kui oluline on olla nagu teised, näitabki proua von Wahli suur soov ka oma mees minema tirida, kui see ei õnnestu, on ta sunnitud paigale jäämisega leppima. Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised härrased kohale (lk 162). See on aadelkonnas toimunud meelemuutuse ilmekas näide: ülikonservatiivseks peetud aadelkondki on võimeline muutuma. Episoodiline tegelane on ka krahv Lieven, kellest kirjutab Jakob seoses Timo venna Georgi jutustusega
talupojad aadlipingis), siis on tema kohus sellele tähelepanu juhtida (proua von Samson tõuseb ja marsib kirikust välja), tema eeskujul ka teised. Seda, kui oluline on olla nagu teised, näitabki proua von Wahli suur soov ka oma mees minema tirida, kui see ei õnnestu, on ta sunnitud paigale jäämisega leppima. Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised härrased kohale (lk 162). See on aadelkonnas toimunud meelemuutuse ilmekas näide: ülikonservatiivseks peetud aadelkondki on võimeline muutuma. Episoodiline tegelane on ka krahv Lieven, kellest kirjutab Jakob seoses Timo venna Georgi jutustusega
annaabi.ee 
