Karu). Arusaadavaks muutub ka vere määratu roll muistsel ohverdamisel: vere mahavalamise või jumalakujude suulemäärimisega ohverdati looma hing, kuna liha võidi siis rahuga ise ära süüa ( või koerte ja lindude söödaks jätta, sest see ei sisaldanud enam jõudu.) Ka sülg on elujõu asupaik ja hinge kehastus: sellepärast süljatakse tööle asudes endale pihku, et siirda oma jõudu just kätesse. Sagedane sülgamise näit. Haiguste arstimisel, mahaistumisel, magamaheitmisel, loomade ja esemete omandamisel jne. Seletub samuti sellega, et sülgaja oma elujõuga püüab saada haigusest, hädaohust, esemest jne. Jagu, võita neid oma meelevalla alla. Igasugu sülgamise keelud sellevastu on tingutud sellest, et säästa oma elujõudu ja päästa hinge teadmatust hädaohust. Näkku sülgamine võib olla aga väga suur heategu, kui selle kaudu tahetakse teist oma hingejõuga aidata, võib olla aga kardetav, kui sellega teist tahetakse oma võimusesse võtta.
Tartu Veeriku kool KOER Brait Susi Tartu 2012 Sissejuhatus Koer on olnud juba tuhandeid aastaid inimese sõbraks ja üheks esimeseks koduloomaks. Koduloomaks on ta aegade jooksul kujunenud kodustatud hundist. Tänapäeval näib, et koer on kõik hundi kombed ammu unustanud. Kui aga teda tähelepanelikult jälgida, võib temas veel ära tunda tema kauge esivanema - metsiku hundi. Magamaheitmisel keerleb ta tükk aega ühel kohal, kraabib küüntega põrandat või maapinda, just nagu oleks ta ümber mets, jalge all aga pehme rohi. Mõnikord istub koer kuuvalgel ööl, koon püsti, ning ulub nukralt kuu poole. Ka käib ta mööda hoovi, suur kont suus, piilub kahele poole ja matab kondi siis maasse - peidab selle tagavaraks. Nagu hunt nii on ka koer kiire ja väsimatu jooksja: tal on tugevad kopsud ja lihasterikkad jalad. Ta on ka hea ujuja. Koer on varvulkõndija loom
annaabi.ee 
