andnud see midagi totaalselt uut, ta ei vapustanud mind. Sellele vaatamata ma ei väidaks, et see on orienteeritud just nooremale lugejale, kuna raamatus on üüratult palju roppusi, mis mind üsna häirisid, samas ma saan aru, et kui nad kõik välja jätta, siis oleks see ilmselt juba mingsugune teine raamat, mis jutustab millegist muust vähem traagilise nurga alt Millegipärast mul sööbis ajju üks aega väljendav lause: ,,...see oli ajal, mil kõik magalate kinod äkki kultuurikeskusteks muutusid...". Mulle väga meeldis see lause, ta aeg-ajalt tuleb mulle meelde ning ainuüksi selle pärast ma ei kahetese, et lugesin raamatu läbi. Käisin ka raamatu järgi tehtud etendust vaatamas, siis mul kinnistus tunne, et olen selle jaoks liiga suur. Aga ka kõige häirivam oli just roppuste kõlamise sagedus lava pealt. Oli isegi kõhe tunne, kuulata sellist teksti nii uhkes ja rikkalikus, erilise piduliku õhkkonnaga kohas nagu Vene Draamateater.
transformaatoriõlid) 3. valgustuspetrooleum 4. bituumenid 5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Millest jääme ilma nafta lõppedes? "Naftasõltuvus" nii tavatsetakse nimetada seisundit, milles minusugused Lääne inimesed elavad. See võib ju ollagi tõsi kodanike puhul, kes liiklevad kesklinna ja magalate vahet hiiglaslike linnamaasturitega, kuid mina sõidan autoga haruharva ja pealegi on minu oma pisitilluke. Pole ometi võimalik, et mul oleks naftasõltuvus. Kummatigi see pilt muutub, kui ma vaatan oma kodus ringi. Kui poleks naftat pauh! kaoks seintelt värv. Vannitoa põrandalt haihtuks vinüül. Dusikardinat ja segistit poleks samuti nagu olnudki. Kogu mu kosmeetika ja tualett-tarbed ühes pakenditega oleksid nagu peoga pühitud. Kuna
annaabi.ee 
