elsewhen). Televisioon on hariduse andjana tähtis - kinnitab inimese ,,vabadust". Lisaks sellele ka akadeemiline haridus, mis kinnitab demokraatiat - võim on sinu käes. AGA: kas tegelikult ühiskond on nii selgelt jaotunud? Kas saab kultuurilist kapitali vahetadad majandusliku vastu? Featherstone'il ei ole eriti palju uurimusi ehk alust selliseid järeldusi teha. Ta võtab Bourdieu teooriat üsna lihtsalt üle Inglise konteksti. Ühelt poolt: neohõimud (Maffesoli). Liigud kuhu tahad. Teiselt poolt: vanad struktureerivad mõjud. Liigud sinna, kuhu su raha sind juhatab. Savage (1992) uuris, kuidas inglased saavad mobiliseerida kolme sorti vara: organisatsioonilist, omandit ja kultuurilist. JOONIS erinevatest tarbimisobjektidest. Organisatsioon on oluline vara, mida Bourdieu oma töödes ei kasuta. See tähendab, et ehkki elustiil on oluline klassiidentiteedi tekitaja (ja kultuuriline tarbimine sealhulgas) tuleb
jõudmist. Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. * Ettevõtte direktor on tihti direktoriks ainult selle tõttu, et ta näeb välja nagu direktor. - Varajane Goffman: Inimesed kasutavad maske igapäevases interaktsioonis. Sõltuvalt sellest, kellega suheldakse rolli mängimine, eri rollide esindajatega. doktor & patsient, kelner & kunde. * Keegi ei taha paljastada mängu, kõik on nõus. - Linnalik vaatenurk: rollide paljusus. - Michel Maffesoli (1944 - ...) Les temps des tribus (1988) (ja selle mõju: Andy Bennett, After subculture (2004)) - meie rollid ei ole piiratud või fikseeritud, vaid võime neid vabalt vahetada. => kriitika: see on võimalik ainult teatud osale elanikkonnast, kes on vaba majanduslikest piirangutest Vähem differentseeritud ühiskonnas, kus kõik tunnevad üksteist, on inimene isklikult palju rohkem seotud oma rolliga. Maskide vahetamine ei ole samal moel võimalik. 6. SOTSIAALSED RÜHMAD
annaabi.ee 
