hajameelsushetkele see kava ebaõnnestub. Ayrton, kes pärast ebaõnnestunud mässukatset Duncanile vangi võeti, lubab rääkida kõike, mida ta kapten Granti asukohast teab,üksnes juhul, kui teda Briti võimudele välja ei anta, vaid jäetakse mõnele asustamata saarele. Kuigi Ayrtoni tunnistustest kasu ei ole, peab Glenarvan sõna ning Duncan suundub asustamata Tabori saarele, kust juhuse läbi leitakse ka kapten Grant koos kahe Britannia madrusega. Ayrton jäetakse üksinda saarele, et ta seal oma süütegude üle järele mõtleks ning meelt parandaks. Ayrtoni edaspidisest elukäigust annab ülevaate Jules Verne'i hilisem romaan "Saladuslik saar". "Kapten Hatterase seiklused" on Jules Verni seiklusromaan. Romaani tegevus algab 1861. aastal, mil kapten John Hatterase juhitud Briti ekspeditsioon suundub prikil Forward põhjapoolust avastama. Ülimalt raskete tingimuste, karmi talve ning
Nii ta tegigi. Nad olid umbes nädal merel olnud,kui Dick Sand,laeva kõige noorem meeskonna liige nägi midagi kahtlast kauguses.Nad sõidsid sellele lähemale ja nägid,et see oli pooleldi kummuli laev.Mindi laevale kust nad leidsid viis poolsurnut neegrit ja koera.Nende nimed olid Herkules,vana Tom,Austin,Bat ja Akteon. Mõni aeg hiljem nägit nad suurt vaala kellest nad saaksid oma mitukümmend tünni vaalarasva täis.Kapten Hull läks viie madrusega väikese paadiga, et vaal surmata .Ta jättis laeva Dick sandi käsutusse laeval olid veel viis neegrit koos prõua Weldoniga,väikese Jackiga,Dingoga,laeva koka Negoroga,sugulase Benedikti ja prõua Weldoni abilise Naniga.Kapten Hull ja madrused said surma vaalaga võideldes.Kõigi nõusolekul sai laeva kapteniks Dick Sand. Nõnda olid nad paar päeva liikvel olnud, kui Negoro lõhkus ära laeva logi ja ühe kompassidest, ning teise ta saboteeris pannes sinna alla magneti.
vastu laevapoorti, lõhkus korstna maatasa ning kiskus laevalae küljest kraana lahti, mida kasutati kauba peale- ja mahalaadimisel. Plahvatuse tagajärjel tekkis laeva pardasse 5-meetrine auk, kust hakkas vett sisse voolama. Ent siiski püsis laev veel mõnda aega veepinnal. Kapten, kes seisis korstnast kõige kaugemal, tuli teadvusele esimesena. Ainsa pilguga haaras ta kogu juhtunu ning lülitas sisse häire. Automaat laskis päästepaadid vette. Koos paari madrusega kanti meeskonnaliikmed paatidesse. Kell 20.52 läks laev põhja. On suur õnn, et pääseda õnnestus koguni kõikidel madrustel. Öö läbi kiikusid päästepaadid vee peal, kuni hommikul valges märkas neid möödasõitev laev ja võttis tormist merehaiged madrused oma pardale. Teadlased on palju pead vaevanud, mida kujutas endast see punane objekt, mis nii palju kahju põhjustas. Praeguseks on nad kindlad, et see oli erakordselt suur keravälk
onnis on inimene; lukk näitab, et ta on vang. Vaevalt saab kaht vangi olla nii väikeses istanduses, kus pealegi inimesed on nii lahked ja head. Jim on see vang! Hüva, rõõmutsen, et saime seda teada salapolitseinikkude kombel; ega ma muul kombel midagi teada saada ei tahagi. Mõtle nüüd järele ja tee mõni kava, kuidas Jim varastada. Ma teen teise; siis valime, kumb meile rohkem meeldib.» On aga sel poisil pea! Oleks mul Tom Sawyeri pea, ma ei vahetaks ühegi hertsogiga ega auriku madrusega ega tsirkusetolaga ega mitte millegagi. Hakkasin kava välja mõtlema, kuid ainult ajaviiteks; teadsin väga hästi, kust õige kava tuleb. Varsti Tom ütles: «Valmis?» «Jah,» ütlesin mina. «Hüva, lase kuulda.» 34. PEATÜKK «Minu kava on niisugune,» ütlesin ma, «saame kergesti teada, kas see on Jim seal onnis. Siis võtame homme öösel mu paadi jälle veest välja ja toome saare 438 juurest mu parve üle. Esimesel pimedal ööl varastame võtme vanahärra pükste taskust, kui
annaabi.ee 
