Mässajate juhiks sai kindral Francisco Franco, kes alguses ei suutnud otsustada, kas ühineda vandenõuga või mitte. Kodusõda 1936.1939. aastatel Ülestõusnute kätte langenud piirkonnad peegeldasid selgelt häälte jaotumist 1936. aasta valimistel. Kesk- ja Loode-Hispaania ja osaliselt ka lõunapiirkonnad langesid mässajate kätte. Vabariigile jäi enamik põhjarannikust, kogu idapiirkond, osaliselt keskpiirkonna idaosa (ühes Madridiga) ja osa lõunarannikust. Vabariik elas sõjalise riigipöörde üle tänu juhuslikult relvastatud tööliste spontaansele vastuhakule, mille tõttu polnud kodusõja algus lihtne ka mässajatele, kellele tulid siiski appi fasistlik Itaalia ja natslik Saksamaa, kelle lennukitelt paisati Marokost metropoli uusi mehi ja relvastust. Kokku sõdis Hispaanias Franco poolel 150 000 Itaalia regulaarväelast ja Sakslaste ,,Leegion Condoris" 50 000 sõdalast.
tarbeks viljeldakse suhkrupeeti, päevalille, puuvilla, tubakat ja Euroopas ainsana suhkruroogu. Sisepiirkondades peetakse pms lambaid ja töökarja, Põhja-Hispaanias 8 piimalihaveiseid ja sigu. Tähtsaim kalapüügipiirkond on Galicia rannik. Metsadest kogutakse korgitammekoort. Veondus. Hispaania teestik on põhiskeemilt kodarjas: tähtsaimad raudteed ja maanteed ületavad suuri sadamalinnu (Bilbaod, Cartagenat, Barcelonta, Cádizit jt) Madridiga. 1983 a oli raudteid 25 000 km ja maanteid 146 000 km. Suurimad rahvusvahelised lennujaamad asuvad Madridis, Barcelonas ja Palmas. 1984 a veeti kaupa sisse 462,9 ja välja 377,8 mlrd peseeta eest. Peamised väljaveokaubad on masinad , sh autod ja laevad, põllumajandussaadused ja toiduained (tsitrusviljad, taimeõli ja konservid, vein). Sisse veetakse pms kütust, metalle, masinaid ja loomseid toiduaineid. Kaubeldakse põhiliselt Euroopa Majandusühenduse ning Lähis- ja Kesk-Ida maadega
annaabi.ee 
