mähkmed vastsündinule. Ex injuria ius non oritur Seadusevastastest tegudest õigust ei teki Vincit omnia veritas Tõde võidab kõik Quod licet Jovi non licet bovi Mis on lubatud Jumalale, ei ole lubatud härjale. Ars longa vita brevis est Kunst on pikk, elu lühike Amerika demokraatia põhineb kolmel vaalal (Antiik-Kreeka uskumus, et maailm on tordikujuline ning püsib püsti seal all ujuvatel vaaladel): vabad valimised, sõltumatu kohtusüsteem, vaba ajakirjandus. Jätk Hans Madissooni uuringule: Kurjategijatest ei saa ta jagu ainult kurjategijatega tegeledes. Esimene samm sotsiaalse elu positiivsemaks muutmiseks: vanemad lähevad tööle ja lapsed kooli. See on lootus asja parandamiseks. Ajakirjanik: ,,Kurjategija on see, kelle kõrval on trammis koht tühi." Kohtumõistmine alaealise puhul olgu kinnine, vastasel juhul lõigakse tal ära tee tagasipöördumiseks seaduslikku elustiili. Eesti Vabariigis keelati abort
Need teadlased viisid oma ideed hiljem ajakirjanduse ja trükisõna abil raha sekka. On teada, et juba 1914. aastal ilmus Postimehe juures iseseisva raamatuna J. Tõnissoni ja V. Ridala koostatud "Tõu küsimustest". (Olari ,,Eugeenika meil ja mujal", Terviseleht 2001, URL) 1924.a, pärast ,,Tõuühingu" loomist sai rassihügieenialane ja pärilikkuseõpetuse propageerimine veelgi hoogu juurde. Olari andmetel ilmus enim artikleid kohtuarsti ja hilisema eugeenika instituudi juhi Hans Madissooni sulest. Madisoon (ka Madisson) kirjutas 1935. a raamatu "Tõutervishoid ja rahva tulevik". Aastaid enne 1927.a ilmus aga mitme teadlase ühistööna tõutervishoiu käsiraamat "Pärivus ja valik" (autorid Madissoon, Lüüs, Vilms, Audova). Olari nimetab tuntud Eesti eugeenikapooldajatena veel bakterioloogiaprofessorit Karl Schlossmanni, meditsiinidoktorit K. Lellepit, Villem Ernitsat, rahvusliku arstiteaduse rajajat Albert Valdest ja psühhiaatriaprofessorit M
Võitlust noorte kuritegevusega tuleks vaadelda suurel määral pärilikkusega seotud probleemina. Muu hulgas võttis ta vaatluse alla ka kasvandlike edasise elukäigu pärast nimetatud kasvatusasutusest vabanemist. 1925.aastal viidi tema algatusel läbi üldine anketeerimine kõikide lendude kasvandlike kohta, millest tuli kuritegude liigiline jaotus. Kõrvuti kriminaalse käitumisega vaadeldi ka endiste kasvandlike toimetulekut töösfääris. Madissooni uuring on Eesti kriminaalpsühholoogia ajaloos olulisel kohal, kuna tõstatas nii kasvatusasutuste efektiivsuse uurimise vajaduse kui ka püüdis seda empiiriliselt määratleda. Madissoon oli esimene Eestis, kes uuris kriminaalseid karjääre. Tema ettepanekud, kuidas kuritegevusega võidelda kandsid tolle aja vaimu. 1945. a. arreteeriti ning kuni 54. eluaastani oli vangistatud ja asumisel Venemaal. 10. Inimkäitumise determineerituse problem (eksternaalne,
annaabi.ee 
