valitsejate vahel. Kujunesid omapärased linnriigid, kes kasutasid oma piiride kaitseks ja laiendamiseks palgasõdureid. Sealt tulenes külaelu ja naturaalmajandus. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Renessansiajastu kultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Siis elvis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus. Kogu keskaja vältel oli mingil määral kasutatud antiikaja kultuuripärandit kuid alati seda madamalt hinnatud. 15sajandil aga hakati kreeka ja rooma kultuuri pidama oluliselt väärtuslikumaks. Sellele järgnenud 1000 aasta pikkune ajajärk keskaeg. Antiigi tundmaõppimine. Rinascita taassünd. Suure õhinaga õoiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 kui vallutati Konstantinoopol vahendasid põgenenud haritlased Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Loodeti luua midagi samaväärset või isegi paremat.
pühendusid nii enese igakülgsele arendamisele ja täiedamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele aristokraadid veetsid koos aega ja toetasid üksteist ka poliitilises elus korraldasid pidusööke ehk SÜMPOOSIONE 2.VABAD TALUPOJAD harisid maad 3.RENTNIKUD rentisid maad 4.KÄSITÖÖLISED teenisd elatist käsitööga enamikes riikides hinnati põlluhariatest madamalt mõnel pool olid kodanikuõigustest ilma jäetud 5.ORJAD neisse suhtuti kui varandusse kasutati pea kõigis valtkondades: põllumajandus, käsitöö, koduteenindajad jms abiline oma pere tööjõu kõrval neile jäeti kõige raskemad ja ebameeldivamad tööd 8. Naiste positsioon. Abielu ja perekond. Õpik lk. 100-101, vihik. PATRIARHAALNE ÜHISKOND – isa valitsuse alune, võimutäius kuulub meestele ja
annaabi.ee 
