rändrahnude rohkus. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: 17. Miks on Eestis palju siseveekogusid? V:Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 18. Kuidas muutub Eesti jõgede vooluhulk aasta jooksul? V:Kevadel on pärast lumikatte sulamist suurveeperiood, kus tõusevad paljud jõed üle kallaste ning ujutavad üle suuri maa- alasid. Suvisele madalveele järgneb sügisel rohkete sademete ja vähese aurumise tõttu teine kõrgveeperiood. Talvel, kui jõed on jääkattes esineb teine madalvee periood. 19. Nimeta Eesti pikimad ja suurima vooluhulgaga jõed. V:Pikimad:Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga:Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti. 20. Mida näitab jõe lang? Aga langus? V:Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe.
Kuna laine teatava suuruse juures pooping'u puhul ei tekki purustusi, juhitavus aga praktiliselt säilib, võib selline liikumine lainega ahtrist sobiva kiirusega olla kõige vähem häiriv ja kõige ohutum tormis liikumise viis. Võib tuua näite, et umbes 100 meetri pikkuse laine jooksukiirus on umbes 15 sõlme. Kui laeva pikkus on suurem, kiirus aga veidi väiksem, ei peaks pooping probleeme tekitama ja võimaldab liikuda alla lainet täiskäiguga. Tuleb tähele panna, et lähenemisel madalveele laine kõrgeneb ja muutub järsuks, murduvad lained tekitavad suuremat broaching'u ohtu ja pooping võib laeva kanalist või faarvaatrist välja kanda. Igal juhul on tagant jooksva laine korral oht suurem väikestele laevadele, mille pikkus on tunduvalt väiksem laine pikkusest. Ka tuleb tähele panna et igasuguse laevaga muutub täpne kursi hoidmine tunduvalt raskemaks. 4. Laeva ettevalmistamine sõiduks jääoludes ja madalates temperatuurides. Iseseisev liikumine jääs
annaabi.ee 
