sissevoolavad jõed!! ) termokliin - õhuke, kuid järsult muutuva temperatuuriga (1...3 °C ja rohkem 1 m kohta)[1] hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.Termokliini eripäraks on, et seal muutub temperatuur vertikaalsihis palju kiiremini, kui sellest üleval ja allpool asuvail veekihtidel. Termokliini sügavusvahemik sõltub peamiselt aastaajast, laiuskraadist ja tuule mõjust vaadeldavas veekogus. leetseljak - madal ja lauge, pikliku kujuga liivavall jões (ülaosa madalveega veest väljas) või rannalähedases meres (rannajoonega enam-vähem rööbiti). maasäär - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne
00) esinemine lühiajaline: 0.7% pikaajalise perioodi päevade arvust. Üle 34.50 veetasemega päevade arv ulatub aga juba 14.2%-ni. "Reede hommikul 245 sentimeetrit üle Tartu nulli olnud vesi kerkis õhtuks kahe sentimeetri võrra, sealt edasi aga kiiresti nelikümmend sentimeetrit ja jõudis laupäeva hommikuks 288 sentimeetrini. Päevaga tuli veel sentimeeter lisaks, seega oli veetase laupäeva õhtul 289 sentimeetrit ehk 32,5 meetrit Kroonlinna nulli järgi."(Saar, 2005) Võrreldes madalveega on erakordselt ja katastroofiliselt kõrge veetaseme kestvus lühike, kuid majanduslikult põhjustab enam-vähem samasugust kahju nii ühepäevane- kui ka ühenädalane kõrgvesi. 4. Rõngu ja Viljandi sademete mõju veetaseme kõikumisele Uurisin ka seda, kas Rõngus ja Viljandis mõõdetud sademete hulk on ka seotud Võrtsjärve veetaseme kõikumisega. Kasutasin GLOBE andmeid. Jooniselt 7 on näha, et 2005.aasta algul oli veetase Võrtsjärves väga kõrge. 2004
annaabi.ee 
