Madalatel temperatuuridel võib tina rikastes joodistes tina allotroopse muutuse tagajärjel tekib kõva ja habras modifikatsioon, mis tähendab seda et liide laguneb. Selle vältimiseks lisatakse joodisesse antimoni(SB). Viimane vähendab aga märgamisvõimet või ka liidete tugevust. Joodise omadused sõltuvad nende koostisest. Tinajoodised. Praktikas kasutatakse sulameid tsingi, kaadiumi ja hõbedaga. Tinnajoodis tsingiga on laialt levinud alumiinium- ja magneesiumisulamitest toodete madaltemperatuursel jootmisel. Kui tinale lisada tsinki, siis sulami sulamistemperatuur algul alaneb(199C tsingisisaldusel 7%) edasisel lisamisel hakkab tõusma. Kaadium alandab tsingi sulamistemperatuuri(tsinkjoodistes kaadiumi 30-35%). Parendamaks joodisõmbluse tehnoloogilisi omadusi ja tõstmaks nende töökindlust, lisatakse tinatsinkjoodistele vähesel määral hõbedat ja alumiiniumi. Paremate tehnoloogiliste ja tugevusomadustega joodised saadakse vismuti, kaadiumi,
a. He, Ne, Ar. Reaktsiooni käigus O aatom tavaliselt liidab elektrone, elektronide loovutamine on äärmiselt haruldane. Oksiidid (anorgaanil.) ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSÜDATSIOONIPROTSESSID: põlemine (võimalik ka O2 osavõtuta); korrosioon (metallidega reageerimine: O2 + H2O (niiskus), a)keemiline; b) elektrokeemiline korrosioon; hingamine: C (org. ühendites) + O2 CO2; kõdunemine, mädanemine: org. aine CO2 + H2O. peam. madaltemperatuursel rektifikatsioonil vedelast õhust: vee elektrolüüsil (vesi peab sisaldama elektrolüüdi lisandit) b) laboris, kasutatakse kaasajal peam. balloonihapnikku. Võib kasutada; hapnikkusisaldavate soolade (KClO3, KMnO4); oksiidide (HgO) termilist dissotsiatsiooni,10 KMnO4 2K2MnO4 + 2K3MnO3 + 6MnO2 + 7O2 ; Nii tööstuslikke kui laborimeetodeid O2 saamiseks on tuntud palju .
temperatuuril AC1 + 30 0C lahustab austeniidis võrdne süsinikuprotsent, karastamisel see annab ühesama jääkausteniidi hulga ja tulemusena ka võrdne kõvadus. Noolutamine on termotöötlemise lõppoperatsioon, mis fikseerib terasdetailis tema tööomadused. Üldtendents seisneb terase kõvaduse ja tugevuse (Rm, Rp) languses temperatuuri kasvuga koos plastsuse (A, Z) kasvuga. Kõrgsüsinikuteraste kõvaduse kasv madaltemperatuursel noolutusel 100 150 0C on seotud jääkausteniidi osalise üleminekuga noolutusmartensiiti. Noolutus 300 0C suurendab terase tugevus- ja elastsuspiir võrreldes karastatud seisuga tänu kristallvõre sisepingete vähenemisele, kuid veel ei too karbiidiosakeste suuruse kasvu. Maksimaalne plastsus vastab noolutamisele 600- 650 0C juures, kui terases tekib noolutussorbiiti struktuur, kuumutamine üle 650 0C juba ei mõju plastsusele. Termiline töötlus, mis seisneb karastamises ja järgnevas
(Ti on erakordselt püsiv atmosfäärimõjutuste suhtes) C → CO2 kuumutamisel üle 700ºC N2 + O2 → 2NO temperatuuril üle 1200ºC, kuid olulisel määral palju kõrgemal to-l (üle 2000ºC ja enam); 2NO + O2 → 2NO2 (toatemp-l) P4 + O2 → P4O10, P4O6 (valge fosfor võib süttida juba toatemp-l) hapniku alarühma teiste elementidega (S, Se, Te): mõõdukal kuumutamisel 3.20.5. Saamine a) tööstuses peam. madaltemperatuursel rektifikatsioonil vedelast õhust vee elektrolüüsil (vesi peab sisaldama elektrolüüdi lisandit) b) laboris kasutatakse kaasajal peam. ballooni-hapnikku Võib kasutada hapnikkusisaldavate soolade (KClO3, KMnO4) oksiidide (HgO) termilist dissotsiatsiooni (reaktsioonivõrrandid?) üle 240o 10 KMnO4 2K2MnO4 + 2K3MnO3 + 6MnO2 + 7O2 Nii tööstuslikke kui laborimeetodeid O2 saamiseks on tuntud palju (ajalooliselt ka kasutatud)
annaabi.ee 
