Madalsoomulla turbalasund on enamasti kujunenud keemiliste elementide rikka liigniiskust põhjustava põhjavee mõjul, mis pärineb ümbritsevate alade pinnasest või aluspõhjast. Madalsoomuldade pealmiseks kihiks on üle 30 cm tüsedune turbahorisont. Need mullad on toiteelemendirikkad ja koosnevad valdavalt mitmesuguse botaanilise 7 koostisega hästi ja keskmiselt lagunenud toitainerikkast madalsooturbast. Kuivendamisel muutub nende muldade huumuskate niiskusreziimilt värskeks või niiskeks hästi lagunenud kõduturbaks. Madalsoomuldade kuivendamisel on oht, et turvas võib liiga kiiresti mineraliseeruda. Madalsoometsade turvasmuldade boniteet on keskmine, kõikudes vahemikus II-IV. Sügavate madalsoomuldade kuivendamisel võib nende boniteet tõusta I-II klassini. Madalsoometsade põhiliseks puuliigiks on kask, hästi sobib ka sanglepp. Kuivendatud
mis seob loomade tahked ja vedelad väljaheited. Poolvedel ehk allapanuta sõnnik (kuivainet 8...14 %) on saadud puhaslautades, kus allapanu ei kasutata või seda kasutatakse ainult loomade magamisasemetel. Vedelsõnnik (kuivainet alla 8 %) saadakse lautades, kus allapanu üldse ei kasutata ja väljaheited eemaldatakse laudast veega. Läga (kuivainet alla 5 %) on rohke vee kasutamisel saadud vedelsõnnik (sarnaneb reoveega). Väetusturvas on valmistatud peamiselt madalsooturbast (lagunemisaste ei tohi olla alla 20 %, tuhasus mitte üle 25 %, veesisaldus peab olema alla 60 %) ning teda kasutatakse peamiselt mulla (liiv, saviliiv, rasked liivsavid, savid) füüsikalis–keemiliste omaduste parandajana. Kompostid on valmistatud komposteerimisel, mille jooksul muudetakse orgaanilise aine rikkad materjalid (põhk, turvas, virts, fekaalid jt.) kas üksikult või segatuna mõningate teiste
annaabi.ee 
