soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Hästi lagunenud turvas, kütteturvad Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad. Halvasti lagunenud turvas, väetiseturvas. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Pmst ont egu madalsooga, mis toitub põhjaveest, kuid kevadeti kui lamm üle ujutatakse kantakse sinna palju setteid. HÜDROGEOLOOGIA On teadus põhjaveest: tema tekkimisest, lasumisest, liikumisest, füüsikalis-, keemilistest oamdustest. Põhjavesi - maapõues sisalduv vesi, mineraalvesi on põhjavee alaliik Põhjaveekiht veesisaldav ja andev maapõue osa. Jäätumine : energia vabaneb Sulamine: seotakse energia Aurustumine: seotakse energia Kondensatsioon: vabaneb energia
Väike metsalagendik koos sügava sulglohuga (termokast) asub mäe lael. Punktist avaneb väike piiratud vaade lagedale jõele ja üle jõe asuvatele metsastele küngastele. Punkti tekst on õpetlik, aga võibolla liiga pikk et hoida näiteks laste tähelepanu. 6. Soolapid. Kohates ootamatult kuiva pinnasega mõhnade ja vallseljakute vahele jäävas suletud lohus soolappe, on üllatus suur. Lohu põhjas oleks tegu justkui väikese madalsooga, kus esineb rohkesti turbasammalt ja teisi samblaid. Siia lohku koguneb kevadine lumesulavesi, mille tulemusena on tekkinud nii omapärane ja ootamatu kooslus turbasambla ja kattekolla padjanditega. Soolapid on punktist näha. Tekst on lihtne ja selgitav. 7. Ristikuused asusid varem Tõravere - Peedu maantee ääres ja olid meie esivanemate puukultuse märkideks. Matuserongi möödumisel lõigati kuuse sisse kadunu mälestuseks, mõnel pool ka selleks, et kadunu ei pääseks koju käima, rist
toitevee korral vlitsevad tarnad. Iseloomulikeks liikideks rohurindes angervaks, ubaleht, soovõhk, raudtarn, luhttarn, sale-tarn, lääne-mõõkrohi, soo-kuuskjalg; samblarindes soosammal, keskmine sirbik, teravtipp. Puhmarinne puudub. Turba tuhasus, toitainete sisaldus ja ph märgatavalt suuremak kuisiirdesoos Siirdesoo. Arengu keskmine aste; harva, ainult toitainete poolest vaesema lähtekivimi korral, võib ta moodustada ka esimese astmena. Võrreldes madalsooga on siirdesoo toitumises vähenenud põhjavee ja suurenenud sademetevee osatähtsus. Mikroreljeef on mätlik. Kõrvuti mätaste vahel kasvavate madalsootaimedega kasvab seal põhiliselt sademeteveest toituvaid taimi, mikroreljeefi kõrgemates osades ka rabataimi. Enamik siirdesoid on kaetud puurindega, kus valitsevad mänd ja sookask, põõsastest paakspuu, pajud, madal kask, kadakas. Puid ei kasva kohtades, mis on tugevasti märjad ja kus põhjavesi on väheliikuv. Puhmarindes
annaabi.ee 
