andsid end suurmaa suurmaavaldajate kaitse alla oma maatükki eest. Maatükk säilis nende käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi isandale andamit tasuma. d) Naturaalmajandus: Eluks vajaliku valmistasid talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Kaubelid peamiselt ülikute jaoks hangitud idamiste luksusesemetega. Sügavaima madalseisuni jõudsid linnaelu ja kaubandus feodaalse killustatuse ajajärgul 9 ja 10 saj. Feodaalsed kodusõjad ja eriti viikingite ning ungarlaste rüüsteretked tegid lõpu paljudele asulatele ja halvasid majandussidemeid. Naturaalmajandus oli sellistes oludes möödapääsmatu. 4) Sotsiaalne struktuur linnas ja maaühiskonnas: Linnas · Linnaelanikud organiseerusid ametite korporatiivsetesse
Linnaelu ja kaubanduse allakäik linnade allakäik hakkas tekkima tänu piraatide röövretketele. Linnad jäid mõnes mõttes siiski alles, aga need ei olnud enam võrreldavad varasematega. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati, Rooma tänavatel hakati karjatama loomi. Linnade allakäiguga hakkas hääbuma ka kaubandus, rahakasutamine kadus, kaubandussidemed jäid soiku, arenema hakkas naturaalmajandus. Sügavaima madalseisuni jõudsid linnaelu ja kaubandus feodaalse killustumise algjärgul. Feodaalkorra ja pärisorjuse kujunemine feodaalkord arenes järk-järgult ja kujunes lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks. Senjöör ja vasall sõlmisid omavahel (suulise)lepingu, mille alusel olid neil üksteise ees teatud kohustused. Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, andma senjöörile nõu, toetama teda vangilangemise korral ja tegema kingitusi. Senjöör andis