Sageli muudab mehhanism kiirusi, jõudusid ja pöördemomente, teisendab üht liikumist teiseks. NT: kang, plokk, tali, kruvimehhanism 11) Masin on mehaanilist liikumist rakendav seade materjalide, info või energia muundamiseks. 12) Kinemaatiline paar on mehhanismi lülide omavaheline seotus, mis jätab võimaluse lülidel teineteise suhtes liikuda. Kinemaatilise paari moodustavad kaks elementi 13) Madalpaaride puhul on kontaktpinna pindala suurus lõplik. Madalpaari eelisteks on töökindlus, valmistamise lihtsus ning pööratavus, st paari moodustavad elemendid võib omavahel ära vahetada, ilma et liikumine muutuks. Kõrgpaari puhul kontaktpinna pindala on võrdne nulliga, mis tähendab et esineb kas punkt- või joonkontakt. Kõrgpaarid on mittepööratavad. Liitpaarideks nimetatakse mitmest paarist ning üht ja sama liikumist andvaid paare. Näiteks kuullaager
ha ni s mi vabadusaste Liikuvate lülide arv: 1 – vänt, 2 – keps, 3 – liugur. Kinemaatiliste paaride arv: Kõrgemad paarid puuduvad. Neli madalpaari: pöörlemispaar O (liikumatu lüli ja vända vahel), pöörlemispaar A (vända ja kepsu vahel), pöörlemispaar B (kepsu ja liuguri vahel), translatsioonipaar liuguri ja liikumatu lüli vahel. Seega väntmehhanismi vabadusaste W 3* n 2* p5 p4 3*3 2* 4 1 2. Punkti A koordinaadid xA = OA*cos = 40*cos yA = OA*sin = 40*sin Kui =130, siis xA = 40*cos = 40*cos 130 -25,7 cm yA = 40*sin = 40*sin 130 30,6 cm 3
1 kus toodud kin. paarid on kõik madalpaarid) 2) kontaktpinna pindala A = 0 - tegemist on nn kõrgpaariga (vt joon 1), kus võib esineda a) punktkontakt (joon 1,a punktid K) b) joonkontakt (joon. 1,b joon K-K). Joonis 1. Mitmest paarist koosnevaid, kuid üht ja sama liikumist andvaid paare nim liitpaarideks (näiteks kuul- või rull-laager on tervikuna võttes rotatsioonipaar vt. joon. 1,a). Madalpaari eelised - lihtne valmistada, töökindlad, pööratavad st paari moodustavad elemendid võib omavahel ära vahetada ilma, et liikumine muutuks. Kõrgpaarid on mittepööratavad (vt. joon. 2), kus on näidatud, et rulli 1 veeremisel lati 2 suhtes joonestab punkt K tsükloidi 3 (joon 2,a), lati libisemata veeremisel rullil kujundab punkt K evolvendi 4. Joonis 2. 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid
annaabi.ee 
