(1466/1469 - 1536) Ta oli Madalmaade humanist. Kasvas orvuna üles augustiinlaste kloostris, astus mungaseisusesse, kuid hiljem vabanes mungaseisusest halva tervise ettekäändel. Ta õppis Pariisis Sorbonne´i ülikoolis usuteadust. Tema silmapaistvad vaimsed võimed ja töökus tegid temast peagi tollase Euroopa ühe harituma mehe. 1506. aastal sai ta Torinos teoloogiadoktoriks. Erasmus tegutses Itaalias, Madalmail, Inglismaal, Sveitsis, eriti Baselis. Samuti reisis ta väga palju mööda tolle aegset Euroopat ning kirjutas tänu sellele reisikirju. Ta kirjutas palju ladina keelseid filosoofia-, teoloogia-, eetika- ja pedagoogikateoseid, tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Eriti tähtis oli reformatsiooniajal tema Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne ja uus parandatud tõlge ladina keelde. Tema kirjutatud teosed olid
suuremat mõju kui reformaatorite protestid. Ta toetas küll Lutheri uuendussoovi, kuid polnud nõus paavstlusest lahkulöömise ja kiriku lõhestamise osas. Alates 1524.a. on nende suhted siiski rikutud. Samas säilitas Erasmus sõbralikud suhted Lutheri kolleegi Melanchtoniga. Erasmus kirjutas palju filosoofia-, teoloogia-, eetika- ja pedagoogikateoseid, tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Erasmus tegutses Itaalias, Madalmail, Inglismaal, Sveitsis, eriti Baselis. Thomas More´ile pühendas Erasmus vaimuka satiirilise teose "Narruse kiitus". Näiteks rõhutab ta "Narruse kiituses", et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud ja vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja edasi mõõgaga, nagu oleks Kristus lõplikult surnud. Algavast reformatsioonist jäi Erasmus kõrvale, tal tekkis Lutheriga tahtevabaduse küsimuses koguni konflikt
annaabi.ee 
