tuletorm, mida teise laine piloodid märkasid juba 300 kilomeetri kauguselt. Ühe linna kohale jõudnud pommitaja piloot tundis palavust isegi kokpitis. Sellal kui teise laine pommitajad asusid tagasiteele Inglismaale, valmistusid 311 Ameerika B-17 tüüpi pommitajat, mida kutsuti lendavaks kindluseks, kolmandaks rünnakuks. Umbes 14 tundi pärast inglaste esimest rünnakut heitsid lendavad kindlused Dresdenile 771 tonni pommi ning saatehävitajad niitsid madallennult kuulipildujatu- lega inimesi. Teina ja kolmas rünnak olid planneritud sellise arvestusega, et need tabaksid varemete vahel töötavaid pääste- meeskondi. Kolme Rünnaku tagajärjel tekkinud tulekahju oli suurim, mis eales inimese poolt süüdatud. Tuli võimutses Dresdeni varemetelt tervelt seitse päeva. Purustatud oli 90 000 maja. On välja arvestatud, et iga elaniku kohta tuli 11 veoautotäit rususid. Dresdeni hindamatud kunstiväärtused olkid juba varem kindlasse kohta toimetatud, kuid
hirmuäratavalt julmade õhurünnakutega, kus kasutati süütepomme. Siiski ei sundinud need rünnakud Jaapanit alistuma ja USA oli sunnitud kasutama teisi vahendeid, kaasa arvatud tuumapomme. Sõjategevus muutus alates märtsist, kui Curtis LeMay( USA kindral ) otsustas näidata, milleks tema alluvad on vajadusel võimelised, ning muutis taktikat. Ta asendas päevasel ajal suurelt kõrguselt teostatud täpsuspommitamise öise lauspommitamisega madallennult. See lahendas mitmed taktikalised ja ilmastikust tingitud probleemid ning vähendas survet lennukite endiselt ebastabiilsetele mootoritele. Esialgsed tulemused olid muljet avaldavad nagu ka süütepommide kasutamine Jaapani kergestisüttivate linnade vastu. 1945.aasta märtsis toimus operatsioon Meetinghouse raames pommirünnak Tokyole, milles LeMay väejuhatus kasutas uut taktikat, ning tagajärjed olid hirmuäratavad ja suurejoonelised